laupäev, jaanuar 16, 2010

Viimased nädalad... ==>>>> vaata paremale ning vasta uuele küsitlusele...

Tähelepanelikumad blogijälgijad näevad, et kirjutamisest Austraalia pinnal saab varsti 2 aastat täis, mis samas tähendab, et kahe aastane working-holiday makeri elu hakkab läbi saama. Nii et paari nädala pärast sulg sappa ning nagu öeldakse iga roju oma koju. Kuidas ja kas see kojutulek saabub on veel selgumisel teatud asjaolude tõttu, millest kirjutan järgmistes postitustes, kuid fakt on see, et paari nädala pärast vähemalt korraks pean oma jala Austraalia pinnalt ära tõstma. See kõik aga lihtsalt infoks, asjade selgumisel annan teada millas mu jalg siis jälle üle pika pika aja kodumaa kamarat puudutab. Seniks aga kirjutan mis viimasel ajal teoksil on olnud.
Olin Detsembris nagu ka eelmine aasta tööl viljapastuvõtupunktis. Töö sama mis eelmine aasta see tähendab, et mitte miskit kontimurdvat ning paras ajatapmine suht kõrge palga eest. Sellele vaatamata „ muutsin „ mõned korrad oma elu seal huvitavaks pilludes korra mobiili šahti ning unustasin korra õiged konveierid tööle panna mistõttu said kõik natuke luua mehe elu harjutada. Aga kuna Jaanuarisse siin tööd ei jätkunud, siis jõulude ajal lõpetasin seal. Uue aasta algul hakkasin oma viimasteks Aussi nädalateks tööd vaatama, sest niisama istumine on igav ning igapäev ei viitsi rannas päikese „kiiritusravi” saamas käia. Samas väljavaated selleks eriti suured polnud, kuna mul polnud miskit liikumisvahendit ning tööd saaks teha vaid kolm nädalat. Lootsin et saan endisesse farmi pritsima minna, aga boss oli puhkusel ning muud tal mul anda polnud. Üks päev käisin näiteks vabathliku tööd tegemas ning samas hoidsin silmad kõrvad lahti, et kas miskit saadaval on .
Tänapäeva tehnoloogia teeb elu lihtsamaks samal ajal toob sisse nii palju informatsiooni, et selles sumamine paneb pea valutama. Aga siin siis üks näide kuidas infotehnoloogia oma jaoks sain tööle sain panna. Kui vabatahtliku töös lõunapaus oli, siis vaatasin mobiilist kohaliku tööagentuuri lehele ning nägin töö saadaval järgmisel päeval kell 8 ning selle koha lähedal, kus ma eelmine aasta korterit rentisin. Helistasin siis majaomanikule ning küsisin kas tuba vaba ning pärast kinnituse saamist kandideerisin läbi mobiili interneti sellele kohale Kuna elu on näidanud et lihtsalt e-kirjast tavaliselt ei piisa helistasin igaks juhuks ka. Teadsin, et tööbüroo on täis tööd otsivaid seljakotirändureid, mis tähendab, et ajastus on kriitiline faktor ning paari tunni pärast pole enam miskit saada. Agentuuri telefoniga on aga nii, et kui helistada, siis peab kogu aeg kuulma, et tööd on netis ning kandideeri sealt, aga kui paar kümmend sekundit oodata tühja, siis aga hakkab kutusuma ning saab liinile. Andisn siis teada et olen tööst huvitatud. „ Aga sa ju ei saa töötada 6 nädalat nagu nõutud.” ütles neiu telefonis. Ok, aga see eest ma saan homme alustada ning töö koht asub mu korteri ligidal ( ise elasin samal ajal packeris). Neiu lubas tagasi helistada ning teada anda. Paari tunni pärast sain kõne, et tööandja on nõus kui töötan lühemalt ning mine homme tööle. Siiski hiljem sain kõne et töö hakkab paar päeva hiljem. Ütle siis veel et mobiil rikub tänapäeva elu! Seega praegu lammutan miskit ladu koos kuue teise packeriga.


Majaomanik küsis endiselt sama soolast hinda, kui eelmine aasta kui elamispinda Perthis väidetavalt palju raskem saada oli ning seda oli liiga palju – 200 raha nädalas lisak veel ütles ta, et teeb odavalt ning kommunaale ei arvesta- WTF (what the f...ck)
Hakkasin siis uut elamist otsima kuigi tavaliselt shared housid on saada minimaalselt kolmeks kuuks. Kui ilma eranditeta pole reegleid. Leidisin siis gumtreest kuulutuse, et sobiv elamine mitte minust kaugel 1 nädal 100 raha. Võib jääda ka lühikeseks ajaks. Igati sobiv mulle. Kuulutus jättis liiga hea mulje et tõsi olla- selle hinna eest jõusaal, internet oma ruum ning kõik kulutused hinna sees. Ok aga igaksu juhuks otsustasin läbi minna. Kui kohale jõudisn polnud see just mitte see kõige fancym koht.
Jõusaaliks oli väljas asub poksiring ning oma toaks oleks olnud karavan , üks kolmest mis seal hoovi peal asus ning aknast oleks olnud vaade teisele karavanile! Kaasüürnikelt küsisin , et kuidas läheb, ning sain vastuseks Thailand! Ok lubasin mõelda ning vastuse teada anda, samal õhtul leidsin aga teise pakkumise, selgitasin siis neile oma olukorda ning järgmine päev läksin tuba vaatama, tutt-uus maja ning majakaaslasteks oleks siis olnud õde-venda indoneeslased. Sain nendega kokkuleppele, et võin sisse kolida ning rent ka normaalne 130 raha nädal. Läksin siis õhtul peremehe juurde,et mul uus elamine palju odavam, ning kui saa hinda alla ei anna siis kolin välja, päris ultimaatumile temaga ei läninud, kuna mul oli endiselt vaja ta jalgratast, millega tööl käia. Seega pärast mõningast mõtlemist tegi ta mulle price matchi, ehk siis andis toa sama hinnaga ning ratta samuti. Seega välja ma ei kolnud. Mulle pole miskit olnud maksta talle ka esialgest hinda, kuid kui turu hind neljandiku võrra odavam on, siis ei tahaks lihtsalt rohkem maksta, et ta saaks iga paari kuu tagant Tais käia "mehetegusid" tegemas. Nii on siis lood siinpool. Järgmiste postituseni!

Kommentaare ei ole: