Pidin täna kirjutama Kobest, kuid kuna kaustas "blog" läpakas oli worldi fail Karaoke, siis copy-pasten selle siia.
Laupäeva õhtul töölt tulles läksime traditsiooniliselt kauplusse toitu ostma lätlase Janisega. Kuna teel poodi on tänaval suur neoonvärvides mikrofon, siis lätlane hakkas imelikult rääkima, kuidas ta ikka nooti tunneb ning kirikukooris laulab. Käisime ju sealt mikkerist iga päev mööda, kuid täna sain vihjest aru- lätlane tahab minna vaatama, mis imelik kohake see on. Kuid ega tunkedes, siis sellisesse kohta sünni minna pealegi oli ju laupäeva õhtu ning isegi orjarahvas sai kunagi ennemuistsetel aegadel laupäevaõhtul-pühapäeval puhtad hõlstid selga panna, mis siis meie halvemad olime. Pärast pesemist-kusemist-kammimist panime puhtad riided selga ning läksime siis vaatama, mis imelik koht see on ning kas seal ka laulda saab. Sisse minnes võtsid meid kohalikud näitsikud naerul näoga vastu, kuid sellega asi ka piirdus, sest sõnagi Eigot ehk siis inglise keelt nad ei rääkinud. Vaatasime natuke ringi. tegu oli nagu pisikese hotelliga, kus toad olid nummerdatud ning ühest toast sisse piiludes nägin telekat mikrofoni ning meest, kes seal üksi laulis. Mhm- mina lätlasele laulda küll ei kavatsenud ning ilmselt ka tema mitte mulle ning ütlesime siis neidudele arigato saimastaa ning läksime välja. See polnud küll meie ettekujutus kuulsatest Jaapani karaokebaaridest. Küllap oli tegu sellise harjutusareeniga, kus pärast visa laulmist võib selja sirgu lüüa ning suuremaid lavasid ründama minna.
Läksime siis välja ning üle tee oli teine hoone, mida olime samuti varemalt märganud, kuid polnud sisse söandanud minna. Sisse minnes võttis vastu kõrvulukustav jube müra ning silmipimestavalt palju sähvivat valgust. Olime jõudnud omadega mängupõrgusse. Klaasistunud silmadega vaadati siin ekraani ning tehti panuseid, et just nüüd õnn tuleb õuele. Õhustiku edasiandmiseks sai teha väike video.
Kuna nii mina kui lätlane olime mõlemad piisavalt lollid ja umbkeelsed, siis siin me pikalt ei peatunud ning see polnud ka eesmärk.
Igatahes tundus, et siin linnas peale "karaoke harjutusväljaku" peaareeni pole, aga võta näpust. Ühe kohaliku käest küsides " Karaoke bar" vehkis ta kätega kindlas suunas ning rääkis pika monoloogi, millest me sõnagi aru ei saanud, aga olles palju vaadanud palju AK viipekeelseid uudiseid, siis võis aru saada, et just antud suunas tuleb meil minna.
Pärast 10 minutilist kõndimist satusime selle linnakese ööellu. Poleks nagu osanud arvata, et siin miskit sellist võib kohata. Neooreklaame igal pool, head toidulõhnad tungivad ninna ning inimesi tänav täis. Isegi osad "koolitüdrukud" olid peale tunde vist otse siia tulnud, et õpinguteks lisaraha teenida ning imesid truult pulgakomme siin rivis. Siin oli tõesti palju ei tea just, kas karaoke baare aga lihtsalt kohti. Enamasti olid ukse peal kirjad, et sissepääs nii ja nii palju jeene, kuid kohe algul lõi see pahviks, sest enamasti oli summa 2500- 4500 jeeni ehk siis 23-40 eurot. Isegi ilmselt meie pealinna peenemad lokaalid ei küsi niipalju sissepääsu eest ning kohad, kus sellist raha küsiti ei tundnud just kõige suuremad olema siin. Käisime siis antud tänava edasi-tagasi läbi ning kuna endiselt aru ei saanud, mis jama selle piletiga on, siis läksime sisse suvalisest kuhu oli uksele märgitud 3000 jeeni. Istusime maha, tellisime pudeli õlut kumbki ning õnneks oli just antud baaris tööl üks väheseid, kellel on osaks saanud immigrandi staatus jaapanis, ehk siis üks filipiino, kes rääkis ka perfektselt Eigot. Küsisime siis julgelt, et miks see sissepääs nii kallis on ning tuli välja et tegelt pole see siis sissepääs, vaid minimumarve, et vähemalt selle summa eest pead sa tellima baarist. Aga tuli välja, et seal baaris oligi siis nii, et iga laua juures, kus kliendid olid, istus baari teenindav personal ning ajas juttu ning valas õlut. Ajasin minagi siis lätlase ja filipiinoga juttu, kui äkki hakkas muusika mängima ning üks kohalik hakkas laulujoru keerutama. Tundub, et ta "treeningsaalis käinud polnud, aga sellegipoolest teenist ta ära suure aplausi nendel hetkedel kui vaid muusika mängis ning laulda ei tulnud. Märkamatult sai meil esimene õlu otsa ning kui teist tellisime, küsisin igaks juhuks palju arve on. Saime teada, et üks õlu maksab 1000 jeeni (9 eurot-142 krooni) ehk siis peaaegu sama palju kui mu elu siiani kallim õlu (150 krooni 0,5 liitrit) Singapuri Hootersis, siis kui ei tahtnud päris kopitama jääda hotelli ning sai Norrakatega välja minna. Huvitav, et nemad küll ei imestanud, et õlu seal kallis on :). Kuna lätlane leidis, et 1000 jeeni õlle eest on liia palju, läks ta üle viskile, sest selle kanguse-mahu suhe oli oluliselt parem. Aga kuna filipiino muudkui rääkis ning meie muudkui jõime ning muutusime julgemateks, siis ühel hetkel olid ekraanil inglisekeelsed laulusõnad ning mõlemad siis tegime etteaste ilma proovisaalita. Allpool on video. Algul laulan mina paar sekundit, siis lätlane, siis filipiino ning teine seltskonnaproua. Kuna ilmselt napsu oli võetud juba üksjagu, siis igatahes fotoka käsitlemine siis on alla igasugu arvestust, kuid atmosfääri annab igatahes edasi.
Pärast seda kui hääl hakkas pidevast karaoketamisest ära minema, kontrollisin arvet ning olime märkamatult kumbki 6000 (54 eurot) jeeni eest joonud. Kuna lätlane panustas rohkem kvantiteedile, siis pidin tema eest otsused mina võtma ning selleks, vältida shokki, mis ta hommikul kaineks saades avastaks rahakotti avades, ütlesin meid teenindanud neidudele, et oli tore, kuid kuna kell on juba hilja (pool 4 öösel), siis lähme meie hotelli tagasi nüüd. Lätlasele see mõtte muidugi ei meeldinud, tema oleks ilmselt edasi seal jorutanud. Aga kuna mu otsus oli kindel, siis minu filipiino istus teise lauda, kus üks üksik härra koha palju rõõmsamaks muutus. Läksime siis hotelli tagasi ning kui lätlasele hommikul remondiõlle ulatasin ütles, et ma olen ikka hea baren, et ikka ta hotelli öösel turvaliselt toimetasin.
Allpool siis mõned fotoülesvõted.
Pärast seda kui meie lahkuma hakkasime, läks filipiino kohe järgmiste kundedega rääkima.
Pullilt on see sissepääsupilet arvestatud. Kuna jaapanlased saavad 3000 jeeni eest juua end ilmselt olekusse, kust edasi nad raha ei loe, siis see "pilet" täpselt sellele piirile seatud:)
Siin me lätlasega ühiselt laulmas
Siin filipiino meie keskel.
Ikka "peace", kuidas siis muidu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar