Hommikul autosse istudes ja sõitma asudes mõtlesin, et kas navigatsiooniseade ikka leiab selle koha üles, sest tegu oli miski rajatava tööstusrajooniga ning enamus teid oli tehtud alles hiljuti.
Nii oligi, et kui üritasin leida aadressi 7 Cadde No:19, ei arvanud GPS sellest midagi. Ok, mis seal ikka hakkasin siis mälu järgi sõitma. Algus oli paljutõotav, sai õigele teeotsale ja puha kuid siis kui ca 50 km sõidetud oli, aimasime, et oleme vist liiga kaugel. Ok peatus ja bensujaama küsima. Seal need muidugi inglise keelt ei rääkinud, niipalju siiski saime aru, et oleme jah liiga kaugele tulnud ning peame tagasi suunduma. Kaasa anti ka miski paber, millele oli kirjutatud „shopping centri ” Ege Kop nimi, millest võis järeldada, et objekt selle juures kuskil on. Mõeldud-tehtud sõitsime tagasi ning mõlemal silmad krullis otsisime Ege Kop nimelist kaubakeskust. Aga ei leidnud ning pärast mõningast sõitu, keerasime siis kiirtee pealt maha, et tagasipööre teha ning tänu kolleegi halvale juhatamisele, sõitsime hoopis miskisse linna sisse. Ok uus küsimine, seekord nägin siis korravalvurite esindajat ning mõtlesin, et politsei nii palju ikka inglise keelt oskab, et mulle selgeks teha, kuhu ma minema pean. Antud juhul ei saanud, see mees miskit aru. Aga lahkelt joonistas kaasas olnud paberile (vaata allolevaid pilte) uue kaarti, kuhu me minema peame. Asi hakkas juba selgeks saama. 5 km edasi, siis vasakule ca 1km ning siis üle raudteesilla ning peaks koha nimega Tekkeli juurde jõudma, mis siis saladuslikku Pancari elektrijaama lähedal peaks olema.
Enne kui hakkasime sõitma kutsus politsei meid üle tee ning seal oli miski kordoni sarnane ehitis. Seal oli teine mees, kes veidi õngleši (kuidagi nii nad inglise keelt kutsusid) keelt rääkis. See seletas sama asja oma 10 sõnast koosneva inglise sõnavara abil ning kui vaatasin, asi võib kuhugi viia, andsin talle Tomtomi kätte, muutsin keele türgiks ning lasin nende arvates õige koha sisse toksida. Hurraa võisin juba hõiskama hakata -lõpuks ometi. Hakkasime siis ära liikuma enne seda see umbkeelne politsei näitas aga meie eestlase jaoks kahemõttelist liigutust, ehk siis pani pöidla ja nimetissõrme kokku ringiks ning teise käe nimetissõrmega liigutas antud ringi sees, ehk siis meie maakeeles tähendaks see ....(las igaüks ise arvab oma sündsuse piires). ” No” oli muidugi mu vastus, siis see teine politsei küsis meilt, et kas me sooviksime teed juua kontoris. Niisiis võis välja lugeda esialgsest üsna siivutust käeliigutamisest seda, et härra soovis meiega teed juua ning üks käsi tähendas tee tassi ning teine sõrm lusikat millega teed segada tassis. Lõpetuseks surusime kätt ning pollari viimased sõnad olid : “Next time you back and we drink tea”.
Sõitsime edasi sihiks siis pollarite sisse pandud suund, kui aga pärast 15 km, mis pidi Tekelini jõudmiseks kuluma, olime endiselt ei teab kus, siis sai GPS jälle kätte võetud. Süübisin seekord veidi enam selle sisse ning hakkasin erinevaid funktsioone uurima. Lõpuks suutsin koha kus see maagiline Pancar kudagi GPS kaarti pealt üles leida ning ka funtsiooni mis selle koha destinationiks võtaks. Hurraaa, tundus, et asi on selge. Suund sisse ja edasi. Algus oli jälle paljutõutav sõitsime ning kui pidime ära keerama... sai tee äkki otsa ning ees oli raudtee. Ainult paremale viis miski tee, mis tundus, et läheb kellegi hoovi, aga kuna TOMtomi ei valeta, siis sõtisime edasi. Järgmised 5 km sai siis tuttuus Renault Laguna tunda mudatesti türgi teedel... ja järgmised 7 km pigitesti Türgi pigiteedel. Jätkasime sõitu ning läbi ime jõudsimegi Pancarisse ning siit edasi kauplesin auto peale miski kohaliku, kes meid siis kohale juhatas, ning kõikvõimas GPS näitas vaid tühjust kui objektile kohale jõudsime... 1,5 tundi plaanitust hiljem. Loomulikult lisasin selle olematu koha ”add to favourites” alla”, kuid kui nüüd siin hotellis, kust neid ridasid praegu kirjutan, vaatan kuhu homme minema peab, siis vastuseks on Unknown destination ning suuda pole. Õnneks homme on kliendi site engineerid oma autoga meie eest ning sõit peaks siis otsemat teed minema. Kokkuvõtteks siis kunagise füüsikaõppejõu kuldset sõnad, et mõnikord parandatakse hambaid läbi päraku.
P.S 1 Eelmainitud „Ege Kop” shopping centre ostutus tagasi tulles hoolikalt vaates hoopis 2. korruseliseks klaasist ehitiseks kirjaga „Ege Kop”, kuid eeldasin, et see oli tolle türgi ainus sõna, mis ta inglise keeles oskas ning miks seda pahaks panna kui inimeme kõigest hinges püüab aidata.
P.S 2 Abivalmidus on siin maapiirkondades meeletu isegi kui sõnagi aru ei saa, mis nad räägivad on tunda, et proovitakse igati aidata ning erinevalt Kagu-Aasiast ei võeta sind kui liikuvat ATMi kes iga sõna eest peab kukrut kergitama.
P.S 3 Liiklus meenutab Lõuna Itaaliat. Üks päev politsei seisis keset teed, fooris oli punane tuli ning käskis edasi sõita!
P.S 4 Ilm on praegu sarnane meie aprilli lõpu mai algusega, ehk siis väga mõnus töö tegemiseks.
P.S 5 Käisin täna pagarikohvikus gebabi söömas ning kuna keegi seal õngleši keelt ei rääkinud ning kuna teed tahtsin saada, siis tegin ettekandjale sama kahemõttelist liigutust, mis politsei mulle tegi ning ennäe tee toodigi lauale.
All mõningad pildid ja videod reisist.
Kaart, mille abil politsei üritas seletada teed objektini, keskel suur Türgi lipp
Paber kuulsa Ege Kop kaubakeskusega
Vaade hotelliaknast.
Suvalised väljavõtted tänavalt
Niisama pildid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar