Sitast saia tegemas.

Pealkiri on intrigeeriv, selleks et tähelepanu äratada, sest sellest olen ma siin oldud aja jooksul aru saanud, et asju tuleb alati suuremaks puhuda, mitte väiksemaks !!! Aga millest siis selline pealkiri. Ilm on olnud viimasel nädalal vahelduv, mis tähendab et vili Wheatbeltis pole veel valmis ja mina nüüd ilma autota ei saa poste enam galvaniseerida ning muidu ka igav kui just linna peale ei lähe. Kõllasin siis eile agentuuri ning rääkisin et enam liikumisvahendit pole ning äkki on miskit muud pakkuda kuhu kondimootor kohale viib. Paar tundi hiljem helistasid, et kohalikus leivatehases on töö pakkuda ning see algab kahe tunni pärast. Ohoo leivatehas, see tähendab ju pirukaid ja muud head ning nii siis otsustasingi minna ja vaadata.
Leivatehas on suur, väga suur. Minu jaoskond on nagu pealkirjas mainitud saia ümbertöölemine, ehk siis see sai mis poodidest tagasi tuleb, riivitakse peeneks ja pannakse kotti riivsaia nime all. Samuti saab teha suuremaid graanuleid, mis segatakse miskite maitseainetega ja pannakse suurtesse kotitesse ning koti peal nagu ikka Made in Australia . Ma ise arvan et need tooted lähevad humanitaarabiks kas siis katastroofipiirkondadele või siis arengumaadele nälja peletamiseks.
Eile sai tehti ka Homebrandi, kui ka Black&Coldi , mis on siis kohalikud säästutooted. Töö iseenesest on raskem kui seda oli galvaanikas, kuna tegu on ikkgagi konveieri ääres olemisega ning kui jorjutama jääd siis on jama, sest konveier ei tohi tühjaks jääda. Samuti peab miski osana passima konveierit, et plastik ei läheks läbi ning sellest riivsaia ei tehtaks. See on üsna nüri, lihtsalt passi ning kui aeg hiline on siis on silmad ka juba pilukil ning üsna kerge on viga läbi lasta. Eile lasin ma ükskord plastiku läbi nii et nüüd on siis kuskl riivsaia sees ja natuke plastikut, vahetuse vanem oli muidugi selle peale pissed off, sest kui plastik läbi läheb, siis see ummistab ka seadmed ning nõuab extra puhastamist, ning kellele meeldiks kui toidu sees on ka pisikesed kiletükid. Kuid nagu juba Normas sai järeldtatud visuaalne kontroll pole kunagi 100% ning nagu ma ka kuulsin siis pole ma esimene kes plastiku läbi laseb.
Niipalju saia pole mina oma elus näinud, samuti pole ma pidanud ära viskama nii palju sellist saia mis poes on kõige kallim. Saiad mida riivitakse peavad olema ilma igasugu lisanditega välja arvatud igasugused terad, seepärast olli küll eile üsna valus visata ära kümnete kaupa igasugu rosina ja puuvilja saiu, muffine, pannkooke ja muud sellist. Imelik jah see tööstuse värk kui nõue on selline, siis seda peab täitma. Ja tööpäeva lõpus kärutasin siis 5 konteinerit mittesobivat saia ( kus juures best beforeini oli veel mitu päeva aega) lihtsalt prügikasti.
Tavaliselt peaks ju sellistes kohtades hulgaliselt igasugu närilisi olema, kuid eile neid mulle silma ei hakanud, küll aga nägin ma nii suuri (ca pöidla suurune) prussakaid või miskit muud analoogilist elukat siis, mida ma pole elu sees näinud.
Päeva lõpus võib igaüks saia kaasa võtta, eile ma seda ei jätnud kasutamata ja võtsin kaasa musta leiba, mida oli ka riivimiseks toodud. Esimest korda sain siis australias leiba. Tõsi küll tegu polnud küll traditsioonilises mõttes leivaga, sest maitsest järeldus et tegu polnud juuretise baasil, vaid lihtsalt rukkijahust tehtud saiaga, kuid mis ma nurisen kõlbab küll kui pole nii kaua seda saanud.
Tegu on õhtupoolse vahetusega, mis algab kell 4 ja lõpeb 12, kuid kuna vana saia on nii palju siis on saadaval ka ületunnid, mistõttu eile lõpeatin alles kell 2 öösel.
Tööd teen siis siin seni kuni viljahooaeg pihta hakkab, ehk siis max 2 nädalat, juhul kui ma muidugi siis suurt käru korda ei saada;)