Automüük

Osa 1. Ettevalmistus
Kuna rego (miski kohalik maks auto registreerimise eest) hakkas varsti läbi saama ning uus töö autot ei nõua, siis alustasin eelmine nädal kampaaniat auto müük. Kampaania alguseks oli muidugi auto korda tegemine. Auto korda tegemine siin tähendab rohkem müügikorda tegemist, sest tehniliselt oli see kogu aeg solid car olnud nagu.
Kuna avariist saadik oli tagumise luugi ja kere vahel piisavalt ruumi siis esimesena kõrvaldasin selle. Majaomanik pakkus muidugi lahkelt abi, kuid teinekord ei oska abisaaja (mina) seda hinnata ning seepärast ütlesin talle:you man , this is not your business. Nimelt läks ta haamriga liiga hoogu mistõttu auto hakkas kahtlaselt mõlki minema. Kuid siiski pärast mitut tundi mõõda ja reguleeri tööd sai asja fonksu.
Järgmisena proovisin kõrvaldada kõikvõimalikud naginad mis odava ja plastikut täis autoga kaasas käivad nagu sukk ja saabas. Igasusgu liimimised ja mõned kruvid plekki tegid asja igati paremaks.
Niisiis peaaegu müügikõlbulik. Aga ei siiski. Nimelt meenus see, et nagu inimeste puhul ikka, et kõigepealt vaadatakse välimust, ning kui see ei meeldi, siis sisusse ei viitsita süübida. Nii ka auto puhul et kui igasugu kriimud peal ja üks auk samuti ( see tekkis siis kui üritasin tagaluugi kaudu autosse sisse tungida), siis kindlasti oleks arvatud et kehv auto. Läksin siis kohalikku autopoodi, miskit värvi küsima. VIN numbri järgi segati mulle siis sprayvärv kohapeal kokku ning pool tundi hiljem sai siis auto make-upiga alustatud. Augu peale panin teibi ja värvi peale, kõik kriimud ja konarused „puuderdasin“ ära. Nii et välja tuli nagu mõni tšikk enne peole minekut, ülespuhvitud ja ahvatlev.
Osa2 Müük.
Müügiks sai kasutatud mitmeid kanaleid. Poest sai kuulutuse jaoks osta ilus värviline paber et ikka silma hakkaks. Kohalikud teadetetahvlid ja packerite hostellide seinad sai kuulutusi täis kleepida. Samuti sai kuulutus panna Eesti mitteametlikku rahvastikuregistrisse nimega orkut, kuid kohalikud moded olid selle niipea kui see sinna ilmus maha kruvinud. Ega rahvastikuregister pole mõne mehe müügiplats. Samuti kruvisin kuulutused ülesse Quokkasse ja gumtreesse ning nädalavahetuseks viisin kohaliku ristmikule, kus olen ikka aeg-ajalt autosid müügikuulutustega seismas näinud. Kuid kohalik shire otsustas et see pole küll õige koht auto müümiseks, ning palus mind neid sposoreerida 30 doltsiga- dirty bastards.
Kõnesid hakkas tulema mitte küll palju kuid siiski mõned.Ok saame siis kokku ja teeme proovisõidu. Miskit mooramaa mehed (välimuse järgi miski Pakistan äkki), siis uurisid ja puurisid ning siis meeldib korras ja puha. Ok mina rahul, et tundub et diil sünnib.Kuid kui nad hakkasid hinda pakkuma, siis oli see 30% nõutust vähem. Väike mõttepaus minu poolt ning vastuseks ei. Mõtlesin et prole peab nädal aega galvaniseerima et teile head teha. Parem teen head teadlikult. Pärast viit minutit kauplemist ei andnud me kumbki järg ning läksime sõbralikult lahku.
Järgmine huviline oli samuti mooramaa mees. Kuna see eeldas, et on tegu automaatkastiga (kuigi kuulutuses oli selgelt manual), siis olin päris hirmul kui ta sõitma hakkas ning nii see oli pärast esimest ristmiku ütlesin, et ma sõidan ise sa istu kõrval, sest nii on ohutum nii sidurile kui ka minule. Lubas järgmine päev oma vennaga tagasi tulla, kes pidi manualiga sõita oskama kuid ilmselt läks ta kuskile mujale, sest mina teda enam ei näinud.
Olid mõned kõned veel, kuid aussile omaselt olid need rohkem bla-bla-bla kõned, millest villa kätte ei saanud.
Ok tundub et hind liiga kõrge kiirmüügi jaoks, seepärast tegin järgmine nädal väikse ale ja uued kuulutused välja ning note tingi järelt ära. Seekord oli, ma ei tea kas tänu tähtede seisule või alele igatahes huvi väga suur. Tunni aja jooksul leppisin kokku kolm test-drivingut ning 2 tunni pärast oli auto müüdud ning ilma igasuguse hinnaalanduseta. Ostjaks oli vanem inglise härra. Nagu ma enne kirjutasin, et teen head teadlikult, siis kandsin ka seekord miski raha üle labi Hansapanga annetuskeskkonna heatagevuseks.
Nii et nüüd olen siis jalamees. Küsisin CBHist (selle kohta plaanis ka varsti lugu kirjutada), kes on mu tulevane tööandja, et andku mulle selline töökoht, kus autot vaja ei lähe ning nad lubasid sellega arvestada. Aga jah erinevalt Gofist, mida vist ma eestis ei saa kunagi müüdud, ostsin siin ma auto sõitsin sellega 6 kuud ringi ning müüsin veel profitiga vot nii on lood.
Koos auto müügiga lõppes ka mu „karjäär“ galvaanika tehases ning praegu loodan et vili saab kiiresti valmis ning ma saan storage pointis kiiresti uue tööga alustada, sest aastalõpp läheneb kiiruga ning mul uue aasta algul tripimise plaanid peas.