Ei miskit erilist

Blogisse kirjutamine on viimasel ajal soiku jäänud. Küllap on selles süüdi linnaelu, mis igasugu muud tegevused esiplaanile seab ning blogimise unarusse jätab. Samas kui vaadata millega tegelen ei meenugi miskit erku. Käin tööl nagu prolele kohane, vaatan televiisorit, teen mõõdukalt sporti ( 2x nädalas ujumas, 1,5 km) ja olen niisama. Samas maal olles polnud tihti suurt teha vabal ajal, mistõttu sai mõnikord mitu masinkirja lehte täis kirjutatud, kui eelmisi postitusi vaadata.Mõned päevad peale tööd teen majaomanikule tööd. Nimelt on tal kange tahtmine oma natuke segasumasuvilaks kujunenud hoov korda teha, kuid see, mis aastatega on käest lastud, ei lähe korda iseenesest, vaid tublide Eesti käte abiga ning mul pole miskit vastu, sest nädala rent läheb selle võrra odavamaks. Kuna mina elan tavaliselt, siis kirjutan niisama siit-sealt mis kõrva on hakanud.
Laupäeval olid kohalikud valimised. Valimisõiguse kasutamatajätmine austraalasel siinmail maksutatud 20 rahaga, mittekohalikud ei saa aga isegi 20 dollari pealemaksmisega hääletada- milline demokraatia. Valimisreklaame oli vähem kui Eestis, aga see eest olid mahlakamad- välikampaaniat ei kasutatud, ainult kuldne kolmik televiisor, raadio, ajaleht. Valimiskohukest osta ei saanud, majaseinu tänavaposte ära ei risustaud, nii et välismaalane kes massikommunikatsiooni ei tarbi, ei pruukindki teada et valimised on tulemas.
Domineerivamad on kaks parteid, kes siis teineteise vastu sülitasid või isegi tatistasid, sest siin pole miski probleem, et isikuliselt öeldakse välja, et vastane on asshole. Ja lõpus muidugi küsitakse muuseas, et kas sina siis annad oma hääle sellise inimese poolt.
Austraalia poliitikud tunduvad olevat lõunamaiselt naughty’d, kui kohaliku pressi uskuda. Kui miski aeg tagasi oli Western Australia oppositsiooniliider kimpus sellega, et pidi ajakirjanikele seletama, kuidas ta peol avalikult võõra naise rindu näppis ja liigse näppimise tõttu pidi tagasi astuma, siis nüüd on omamoodi teoga hakkama saanud New South Wales’i prime minister. Nimelt oli tabati ta kontoris trusserite väel tantsu vihtumas. Kui siis küsiti, et milles asi siis oli vastus, et see on selline eelarve vastuvõtmise traditsioon, vot nii on lood.
Rullnokad ruulivad ka siinmail. Õhtuti on kuulda kuidas oma commodorid ja falconid (kohalikud muscle-carid) välja aetakse ja siis mootorid punasesse aetakse. Telekas on pidevalt reklaamid, et kui näed rullnokkasid öiseid kiiruskatseid tegemas (siin kutsutakse neid the hooners), siis helista. Rallimehi aetakse taga ja filmitakse helikopteritega, ju siis on põhjust, sest praktiliselt iga nädal sõidab keegi ennast surnuks või siis ajavad teisi alla. Ja meie eestlased kirume Aikut ja Petsi, kes oma bemarile valuka alla on pannud et kiiremini edasi liikuda.
Ülikoolides käib vastuvõtt.Üliõppimine on „odav“ makstes suurusjärgus $20-30k, ehk siis 200-300 000 eesti krooni aasta, samas peale lõpetamist riik osaliselt katab kulub maksuvabastuste abil, aga ikkagi suht kallis. Naljakas on, et peamised ülikoolid reklaamivad end telekas sagedamini kui Edgar Savisaar ja tema jürngrid enne valimisi. Selle peale tekib küsimus kui suure osa oma eelarvest nad selleks kulutavad, sest seda reklaami on tõesti palju.
Samas on neis päris palju välimaalasi eriti aasiast, sest pärast kahte aastat õpinguid on ju võimalik taodelda residentset viisat.
Tööst ka. Alustan tsiteerimisega Rooma filosoofist ja riigimehest Senecast, kes kirjutas umbes kaks tuhat aastat tagasi: “Me peame lõpetama ringitormamise, mida nii paljud harrastavad, tungeldes majades, teatrites ja foorumitel: nad sekkuvad teiste inimeste asjadesse, jättes alati toimeka mulje. Nende teguviisi võib õigustatult nimetada toimekaks logelemiseks.”
Kas pole mitte kuldsed sõnad, nii tuttavad mulle praegu kui tööl olen. Kui miskit teha pole, siis imiteeri ringitormamist- busy olemist. Mina hea imiteerija ei ole ning istun niisama, miski aeg superviser tuli et mis sa istud siin, küsisin mida siis tegama pean, pühi põrandat- pühitud vastasin, haruta traati lahti, näe just harutsin hunniku lahti, selle peale sain teada, et tähtis on et sa midagi teed, mida see pole oluline.
Nagu eelnevalt kirjutasin on tegu kõige leboma tööga mida ma olen teinud. Samas on naljakas et viimane kuu oli Industrial Galvanizerzsi jaoks väga edukas, nii palju pole jupp aega galvaniseeritud. Mõtte liigub kohe sinna kui palju oleks siis veel võimalik galvaniseerida kui miski voolutootmise asi rakendada sinna. Aga see pole minu asi arutada, sest lihtne prole ei pea oma pead selliste asjadega koormama. Preemiaks hea kuu eest on iga prole saanud 3 kasti õlut nii et mõnikord iga nädal, mõnikord kahe nädala takka on õllekasti koju tulnud tirida. Õlut tarbin mõõdukalt, sest kui juba tsiteerimiseks läks siis tsiteerin veel. Kaur Kender: "Joomine on hea tuju laenamine järgmisest päevast kõrge intressiga," ning mina intressi maksta ei taha. Kohalikus baaris äärelinnakohta õlu ikka suht kallis, vaadikas 80 EEKu kohalik mõõt ( 0,4 l), samas kohalik baar on lahe- mulle meeldib.
Kuna kell hiline (juba 8 õhtul), siis rohkem ei kirjuta, sest prole peab magama minema, et hommikul kell 5 vahetuseks värske olla. Nädalavahetusel plaan ookeani peale ookeanikalu minna püüdma, kui ilm ilus ja soe on, sest majaomanikul on igavesti jurakas paat ning juba mitu nädalat võtab hoogu ikka et big fish ja big fish. Kuid eks siis sellest järgmistes postitustes.