Kopeerin sellesse postitusse lihtsalt jupid, mis arvutisse erinevatel aegadel kirjutatud on, kuid neti välja pole jõudnud.
Pärast paari nädalat.
Viimasel ajal on tööd aina juurde tulnud. Mis seal salata olen nii bossuga kui tööga enam- vähem ära harjunud. Vaikselt saab teha aina keerukamaid töid ning boss usaldab ka rohkem ei ütle, et kuidas tuleb teha , vaid et mõtle ise välja.
Mis mulle siin meeldib, et ei ole iga päev sama asja tegemine ning kui vaja alustan päeva varem ning kui tunnen, et aitab küll, lõpetan päeva varem, kui vaja poodi minna, ei pea ma ülemuselt küsima. Mäletan kui kontoris töötasin, siis mind eriti ei kottinud, kui ära kuskil oli vaja käia, kuid kui seda tihti teha, siis oleks kohe olnud, et miks tema või siis teine asi on tööpäeva lõpuni töötamine. Kui ma olen kogu päeva intensiivselt töötanud ning tunnen, et enam ei jaksa, siis on minu arust haige see, et pean passima tööl päeva lõpuni, kuna see on päeva lõpp. Lõpetasin just raamatu „ the Blue-eyed salaryman”, mis on ühe Euroopa rännumehe sattumisest tööle Jaapanis Mitsubishi tehasesse, kui seda loen, siis see meenutab nii väga mulle mu endist tööd rihmatehases.
Jagatud elamine.
Esialgu kui farmeriga rääkisin, oli juttu, et saan siin oma maja ning seni kuni teine hooajatööline tuleb, elan seal üksi, kuid kui kohale jõudsin ning esimese öö ära olin veetnud, tuli välja, et tegu on jagatud elamisega (Shared accommodation) ning kaaselanikud ei pea paljuks ka minu kaasatoodud toitu enesega jagada. Kuna mulle selline olukord ei meeldinud, siis otsustasin kaaselanikest lahti saada. Esimesed katsetused polnud kuigi edukad, kuid pärast paari päev ei möödunud päevagi kui hiirelõks plaksunud poleks. Hiired andsin edasi kohalikule sipelgabrigaadile, kes meisterlikult need siis algosadeks lammutas, nii et järgi ei jäänud miskit.
Suhteliselt telekavaba eluga olen juba ära harjunud. Sest kui parematel päevadel peaks mul olema 4 kanalit, siis parimatel päevadel töötas neist 2 ning mitte nii headel päevadel, mida oli 80%, ei saanud üldse telekat vaadata. FM raadio sagedused siin ei levi ning raadiosageduseks on siin vanaaegne AM, seega selliselt laineribalt muusika kuulamine kahjustab kõrvu ebakvaliteetse heli tõttu, siis ainus raadiojaam, mida ma siin kuulan on kohalik ABC local radio, ehk siis miskit Vikerraadio sarnast Eestis. Traktoris kuulan anult Ipodi , sest seal isegi AM ei töötanud hästi.
Elu maal pole ÖKO.
Vaadates kui palju igasugu kemikaale siin viljale peale uhutakse iga paari nädala järel ning kui mõelda, et inimene peab selle toodangu ju ära sööma, siis minust on küll GMO (geeneetiliselt muundatud organismid) pooldaja saanud. Loodetavasti vähendab see seda keemia hulka, mis igasugu sitikate ja haiguste ja vee pinnases säilitamiseks siin pritsitakse. Ma ei tea kas see on ainult siin nii, kuid nii kui miskit kahtlast nähtavale ilmub tuleb kohe keemia peale panna. Ülemuse pere samasugune kui siin talvel suur (sea)gripilaine oli siis nemad niipea kui miski enesetunde jama oli, hakkasid kohe tablette sisse ajama, selle asemel, et teed ja mett juua. Ülemus ise oli pärast aastaid traktoriga sõitmist oma selja tuksi keeranud. Aga selle asemel, et seda ravida, võttis kogu aeg valuvaigisteid. Selg on haige sellest, et kui sõita traktoriga põllul 20 km /h, siis see raputab mõnusasti. Ka minul oli seljavalu pärast, kui selle asemel, et panadoli sisse võtta, tegin õhtul ja hommikul venitusi ning järgmine kord isutusin nii sirge seljaga terve päev kui võimalik ning ei miskit valu.
Muesling- väljend lammaste sabade lõikamise kohta.
Täna lõikasime bossu venna juures lammaste sabasid. Sabad koguvad sitta enda külge ning seega ka igasugu haigusi ja kärbseid. Eurooplased ei taha enam Austraalia villa osta, kuna peavad sellist tegevust looma piinamiseks. Lambad õnneks nii lollid, et nemad ei arvanud sellest midagi, määgisid samamoodi ikka edasi.
Erinevalt bossust on vend väga laidback, mis on kahe otsaga asi, masinad ja tehnika on tal ligadi-logadi nii, et kui ta juures töötada, oleks see kindlasti paras peavalu, aga igasugu sarkastilisi kommentaare ilmselt tema suust ei tuleks kogu aeg. Kuna ta läks naisest lahku eelmine aasta, ning lapsed ka suured, siis mängib ta head onu ning on WOOF farmer, kuigi tingumus orgaaniline talu ta ei täida. Seepärast oli tal alati mõni seljakotirändur seal outback experience saamas, õnneks enamasti tüdrukud, mistõttu ka mina leidsin alati põhjusi, miks peaks bossu venna juurde minema
Lammaste pügamine
Pügajad on prefesionaalid, kes teevad seda tööd aastaringi ning liiguvad farmist farmi ning teenivad raske tööga palju raha. Ning nagu ka kaevurid ning teised raske töö tegijad joovad nad suure osa oma palgast nädalavahetusel pubis maha. Töö iseenesest on üks suur küürutamine ning käed peavad ka kiiresti käima, selleks et norm täis teha. See brigaad, kes farmis töötas, 5 pügajat+ villa kokkupühkjad, lamba etteajajad, ja kottipistjad-grassjad tegi kahe päevad 1000 utte. Mina pidin neid tuhanded siis nõelama ning sutsaka vaktsiini sisse süstima.
Kuna noor liha on hea liha, siis sai ka mõned uted ära veristada. Siin video sellest. Kui oled nõrganärviline, siis ära vaata.
Meelelahutus.
Kui hakkasin täna päeva lõpetama tuleb boss mu juurde silmad õhevil peas 6paki õllega ja jahipüssiga, et lähme lambaid laskma. Nimelt olevat karjas mõned isased, kes seal mitte ei peaks olema ning kuna järgmine nädal pidi pügamine olema on neist vaja enne seda lahti saada. Sõitsime see karjamaale ning kui sul ees on sadu lambaid on päris raske paari-kolme isast neist välja noppida. Sõitsime ja tuututasime ning ei läinudki palju aega kui sarvedega isendid leidsime kiiresti kari pooleks siis veel pooleks kuni järgi isased jäid ainult. Ok Alo kuna sina pole roolis, siis sina lased. Esimese korraga pihta ei saanud, kuid järgmisega sai siis üks isane maha võetud. Et loom ei piinleks sai teha ka 3 sanitaarlasku et asi kindel oleks.
Kokku sai maha kõmmutada kolm isast ja 4 haiget utte. Ära me neid ei koristanud, sest kotkad ka muud raipelagundajad tahavad ka oma osa saada.
Tööriistad ja töö
Kuna Auss on ikkagi endise inglise koloonia, siis endiselt on siin kasutusel inglise mõõtuühikud. Toll (inch) ja jalg (feet) ajasid kogu aeg segadusse. Jala sai õnneks kergesti konverteerida SI süsteemi jagades 3ga ning toll tollmõõdud sai siis vastaval jagatud või korrutatud ca 25 mm.-ga. Aga jah mutrivõtmed, mida siin kasutatakse kannavad markeeringuid ¼’’, 5/16’’,3/8’’,1/2’’ jne.
Ülemus on muidu tehnikamees, aga vahest ajab küll segadusse kas ta ka tõsiselt tahab miskit lahendust kasutada, sest mulle tundub see nii absurd.
Enne külvamist pidime sakslasega kogu varustuse uuesti töökorda seadma, mu ülesandeks jäi veoauto kastile puldist juhitavad elektrilised silindrit paigaldada. Kui juhtmed veetud tahtis ülemus, et ma veoauto aku ja teo mootori vahele kaitsme paneksin, et mitte akut läbi lühise korral lasta, aga kaitsme, mille mulle andis oli 20 A. Vaatasin just oma Toyotat ning 20 A kaitse on tagatuledel. Ning selline kaitse panna vahele kahesilindlirisele V mootorile. Loomulikult kui käivitama sai hakkata sulatas see enne kui mootor köhima üldse hakkas kaitsme läbi. Kui ülemusele ütlesin, et kaitse on nõrk ning kaabel liiga õhuke et käivitusvoolu läbi lasta, tuli muidugi vastuseks Bullisitta ajad. Seelega siiski nõustus, et kaabel liiga õhuke oli, sai siis uus kaabel panna, seekord näpu jämedune mis peaks ka tanki käima vedama, ning kaitse sai panna 40 A. Ikkagi kuidagi nõrk arvasin, ning kui käivitama hakkas sulatas uuesti läbi. Kui kaitse vahelt ära võtsin ning otse kävitasin hakkas mootor kohe tööle. Ning järgmine päev läksin poodi ning tõin 100 A, mis lõpuks oli piisav et tööle saada.
Aiandus
Kui oleme Eestis harjunud sellega, et igal aial on mõned õuna-, pirnipuud ning maja taga tilli ja muu rohelise peenar, siis pole ma siin seda taditsiooni veel kohanud. Kui Bossule ütlsein, et miks siis väikest peenramaad ja puuviljaaeda pole, siis vastas ta et need ju nõuavad niisutust. Mulle siiski tundub, et küll ka sellest niisutuse asjast üle saab kui asi on ikka pigem tahtimises või siis selle puudumises ning traditsioonide olemattuses. Kuidagi naljakas on vaadata kui maitserohelist, rohelist sibulat, peterselli ostetakse poest. Samuti õunu, pirne ja muid puuvilju.
Austraalia talvest ja majadest.
Maja on endisel sigakülm, kuna on Austraalia talv. Mäletan enne siiatulemist MSN vestlust ühe tuttavaga ning teema soovitus oli, et võta soojad riided kaasa, sest talved on siin külmad. Pidasin siin seda naljaks, kuid võtsin igaks juhuks kuulda ning ei kahetse. Kui kohalikega kliimast juttu tuleb, siis ma alati kaeban kliima üle, sest poleks eeldanud, et see nii külm siin on. Nii mõnigi pakub mulle välja geniaalse lahenduse, et pane tuli alla. Väga originaalne muidugi, see lahendus on ju selline poolik,sest core issue on ju et maja ei hoia sooja. Olen nüüd siin 5 kuud olnud ja sellest 4 kuud juba kütnud, seega sama seis kui Eestis juba, asi poleks ju nii hull kui maja oleks soojustatud. Eestis ilmselt ei hakkaks ma üldse mõtlemagi sele peale, et kütta kui väljas napilt üle 0 kraadi on. Mulle tundub, et majal on ühepoolne soojusvahetus, nimelt hoiab ta külma paremini kui sooja. Kui ka päeval väljas soe on, siis sees on ikkagi sigaküm. Nagu näha tuli ka hommikul auto aknaid jääst puhastada.
Joomine ja autosõit.
Kuna tegu on piisavalt äärealaga, siis maha tuleb jätma selle loll kombe, mis siin nii tavaliseks saanud on, et kui õlled sees siis rooli taha istuda. Siin on see ainuke võimalus liikuda, pubist koju, aga jah ilmselt linnas ei tuleks see kõne allagi.
Liikumisvahendid
Hommikul kell 8 boss helistab, et kle täna tuleb üks mees Fendti vaatama. Fendt on siis üks farmi traktoritest, mida ta tahaab maha müüa. Ennist oli see kasutusel pritsimisel, aga kuna nüüd on uus boomsprayer, siis enamus aega seisab see kasutult. Aga see selleks.
Boss ise oli Perthis perega. Kui siis nokitsesin seal, nägin et taevas helikopter, ja maandub otse hoovi kõrvale karjamaale. Nimelt saabus ostja helikopteriga, pole seda enne näinud et niimoodi tullakse.
Viisa pakkumine
See nädal jäi meelde sellepoolest et ülemus pakkus mulle sponsorship viisat. See tähendab seda, et töötada veel paar aastat farmist ning seejärel saada austaallaseks.
Kuna Newdegate on suht remote ja ega sõpru siin pole, seepärast ütlesin selle talle ära.
Eks näha ole kuidas mul elu Eestis kulgema hakkab pärast kahte aastat Austraalias. Võib olla kahetsen seda otsust hiljem kui vastik vihm, pime ilm ja muidu depressiivne elu Eestis mul peal on. Pagan aga siin maha jäetuna muust maailast praegusel tunnil pole ka mõtet.
Kui eelmine aasta Kulinis olin, siis olin hea ainult selleks, et teha seda mida keegi muu teha ei tahtnud või siis seda, mis polnud väga vajalik. Enamasti oli selleks siis igasugune harjamine. Kas ma olen siis aastaga paremaks saanud? Ilmselt igasugu sibi tööd tehes vist erilisest progressist rääkida ei saa. Imelik jah kui sulle ei anta võimalust siis võid terve elu ollagi harjamees või siis leivatehase liinimees. Leivatehas oli omaette „eluheidekute” koht. Milleks ma nii kutsun on, et see oli just selline töö mida kohalikud Austraalased teha ei taha kuid immigrantidele on see tihti ainsaks õlekõrreks. Kes me siis seal olime. Vahetuse ülem oli vietnamlane Viu (kui nime õieti mäletan), kodumaal Vietnamis oli ta keskkooli matemaatika õpetaja, sudaanlane Martin, tegi samal ajal ülikoolis miskit ärijuhtimise magistrit, aeg ajalt töötas seal üks liibüalane, kes oli doktorant ning iraanlana Berab, kes oli Austraaliasse tulnud spetsialisti viisaga, sest Iraanis oli olnud tal miski õli platvormide projekteerimisfirma, aga kuna tema väitel Araablasi diskrimineeritakse Austraalias, siis oli ta sunnitud samamoodi siin leiba liinile tõstma ning mina kes oli lihtsalt õnnelik et miski töö oli.
Viimane päev
Tegin täna ülemusele ja ta perele õhtusöögi, küpestasin kana ja kartuleid, ehk siis Eesti asja. Kuidagi tuli jutuks siis et mis ma peale Austraaliat edasi hakkan tegama, siis vastasin et ei tea. Ülemus ütles, et ma peaksin autoelektrikuks hakkama, huvitav küll kuidas ma suutsin ta küll sellega ära petta, kas tõesti teades, kuidas multimeetrit kasutada saab öelda, et peaksin elektrikuks hakkama. Aga muidu oli õhtusöök tore, lobisesime maast ja ilmast. Ning lastele ostsin 2 liitrit jäätist, millega teenisin nende suure poolehoiu.
See oli ka mu viimane õhtu farmis pärast seitset kuud.
--> 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar