Nagoya vol.1

Selleks, et Tsu-citys olev vähene vaba aeg mitte täiesti raisku ei läheks, läksime ühel ilusal ja soojal päeval Nagoyasse lõppeesmärgiga külastada Toyota tehnikamuusemi.

Nagoya asub Tsust 1,5 tunnise rongisõidu kaugusel. Pärnu ja Tallinna vahel on autoga samal vahemaal põllud ja metsad, Jaapani tiheasustusega piirkonnas aga reaalselt aru pole saada, kus üks linn algab ning kus teine lõpeb- kogu teekond on asustus ümberringi. Wiki andmetel on tegu Jaapani suuruselt 3nda inimklastriga, mis oma linnade ja linnakestega kokku moodustab inimasumi 8,74 miljonist inimesest.

Nagoyat võib iseloomustada mitmeti, ent kõige parem deviis oleks „making things“. Nimelt on tegu linnaga kust pärineb märkimisväärne osa Jaapani ekspordist. Kuna kollektiivne aju ja oskused, mis siinsetel inimestel ja firmadel on, on isegi tänapäeval konkurentsivõimelisel ajastul, kui võitlus käib, kes suudab odavamalt toota, väga kõrgel tasemel, siis linn on elav ning hea atmosfääriga. Erinvevalt Hokkaido linnadest Hakodatest ja Muroranist, mis jätsid mulje, et elu stagneerub nagu Jaapani majandus tervikuna arvudest välja paistab, siis siin elu oli väga vilgas. Eks oma osa on ka „Tallinna efektil“, et suuremad linnad, kus rohkem tööd ja säravamad tuled, meelitavad ikka noori inimesi.

Linna kasvavast tähtusest Jaapanis annab aimu ka 2004. aastal avatud ning 2005. aasta maailmanäituse külastajate vastuvõtmiseks tehissaarele ehitatud Chubu lennujaam, mis ehitati valmis alla planeeritud eelarve. Projektijuht oli pikaaegne Toyota töötaja, mis selgitab, kuidas see võimalik oli. Kui muidu Jaapanis ringi sõites võib kohata lõputult infrastruktuuri objekte, mis on ehitatud rahva rõõmuks ning valimiste võitmiseks mitte ratsionaalsust arvestades kohaliku liberaal-demokraatliku partei poolt, siis selline saavutus on veelgi enam kunsttükk omaette.

Teatavasti oli 80ndate lõpus Jaapanis enneolematu majandusbuum (eelkõige kinnisvara), mille tulemusena säästud kasvasid ning kui 90ndatel surutis tuli, siis valitsus proovis majadust „käima lükata“ massiliste betoon-raua ehitite abil ning samal ajal hoides kunstlikult keskpanga intresse 0% juures. Kuna kodumaised säästud olid kõrged, siis see võimaldas vaikselt aga kindlalt defitsiidiga riigieelarvet koostada ning majandust „turgutada“. Kõik see toimus läbi uute võlakirjade emiteerimise, mida siis kohalikud pangad oma bilanssi võtsid. Kuid nagu alati ajaloos ikka on võimu tahe majanduspoliitikat korrigeerida lõppenud fiaskoga, nii on ka Jaapanis 20 aastat olnud suhteline seisak vähemalt SKP osas. Kui vaatata kohaliku turuindeksit Nikkei, siis see oli 80ndate lõpus veidi alla 40 000 punkti ning praegusel hetkel 8000 kanti, muidugi ma ei tea, kas arvutamise kord on samal ajal muutunud. See muidugi ei tähenda, et seisak igal sammul silma torkaks, ok mõned selle aja hotellid on vähe rohkem räämas kui teised (buumi ajal ikka mõeldakse vähem kuidas kulutada), mõned rauast esemed on rohkem roostes kui võiks, aga sellegipoolest inimesed elavad, sest elu maakeral oli ka enne kui riigi edukuse aluseks oli see maagiline SKP. Kui mu oma tuttavad kurdavad tihti, et küll meid ikka meid karistatakse säästmise eest, et makstakse nii vähe intresse panga hoiustele, siis Jaapanlasi on „karistatud“ säästmise eest 20 aastat, tõsi küll selle aja jooksul oli ka deflatsioon mitte inflatsioon. Kuna nüüd hakkavad ka Jaapanlaste säästud, mis kõik „majanduse elavdamiseks“ on käiku võetud ammenduma ning samal ajal on riigisektori võlg on kasvanud 190 % SKPst huvitavad ajad ees ootama. Keskmine eluiga on siin maailma kõrgeim, samal ajal rahvas vananeb ning neid kes pensionile jäävad ning heaolu riigile omasele toetusele loodavad tuleb aina juurde, mistõttu võib siin ühel hetkel oodata üllatus, et terve elu on usinalt töötatud, säästetud, kuid raha pensionide maksmiseks puudub. Loodame, et targad pead leiavad lahenduse ning seda ei juhtu, sest mul on sügav austus selle rahva vastu.

Aga eelnvev jutt lihtsalt vahemärkuseks.Põhiteema, millest kirjutada tahtsin on ikka Nagoya. Linna kutsutakse ka kui Jaapani Detroit, sest nagu see USA linn on koduks GMile, Chryslerile ja Fordile nii on Nagoya lähiümbrus täis autotööstusega seotud ettevõtteid. Kõike kuulsam ja kõike suurem on Toyota (samuti on siit alguse saanud Suzuki ja Honda) ning tänu selle kunagi väga odava, kuid kvaliteetse auto arenugule on ka arenenud linn tervikuna. Kiichiro Toyoda auks nimetati ka tema sünnilinn hiljem Toyotaks cityks (kas varsti kuuleme Job cityst??)

Jätkub....