22.06

Kuna täna on pühapäev, siis tööl ei ole, suur oli mu üllatus kui kuulsin telekast eesti keelt, tegu oli WRC Türgi ralliga, kus Urmo Aava tegi mehetegusid vähemalt kahel esimesel etapil. Nii hea oli vaadata Kalevi värvides Citroen C4ja ja kuulata mõningasi eestikeelseid sõnu 2 paremale, 3 vasakule. Kahju jah, et tal see sõiduviga sisse tuli ja vedru ära lendas, kuid siiski oli väga hea vaadata. Parim reklaam Eestile kui kõik need originaalsed WELCOME ESTONIAd kokku. Aga mida ma olen siis viimasel ajal teinud. Kui eelmises postitused kirjutasin et alustan tööd dünamiiditehases, siis see nii ei läinud. Nimelt kui pidin esmaspäeval tööd alustama ja detalides kokku leppima siis managerist polnud haisugi, telefon kogu aeg kinni. No selge siis, et saan siis ka tunda seda tõelist Austraalia No worriest ( tõlge: ei probleemile) ja nii oligi kui järgmine päev siis proovisin uuesti helistada, siis lõpuks võttis vastu ning jutt oli, et tellimused praegu väikesed ja pole ekstra tööjõudu vaja. Läksin siis teistesse büroodesse vaatama, kuid lugu sama, et suurt nagu miskit pole saada praegu, et finanfsaastalõpp jne jne. Mõtlesin siis et mida siis teha, tööd pole samas elada on vaja, tegin siis kõne eelmisele bossule Davidile Franklandi, kuna teadsin, et seal pidi prunemine (viinamarjade väätide lõikamine) algama ning tööd küllaga olema. OK kuni paremat saada pole, siis otsustasingi tagasi Franklandi tulla mõneks ajaks. Pärast 750 km. olingi kohal ning oi oi kui vihmane ja külm on siin praegu – Austraalia talv. Päeval kui on päikseline on päris norm, kuid kui sajab siis on normist asi kaugel. Samas olenemata ilmast on ööd külmad. Nii et kui hommikul tööle lähen pean auto aknaid jääst üles sulatama. Pole just kuigi mõnus kui toas kus ma elan on öösel sama temp, mis väljas, samas magab hästi kui olla jahedas, ainult kurk on valus. Küüslauk, sibul ja sidrunitee on praegu minu jaoks populaarne. Iseenesest pole ju hull kui ööd on paar kraadi plussis, kuid kui majad on ehitatud ilma igasugu soojustuseta, siis see on teine lugu. Õnneks on toas kahepoolne konditsioneer, mis on küll sigavali, kuid siiski kui jäätumise tunne peale tuleb, annab natukegi sooja.

Prunemisest ka. Kui Davidile helistasin, siis ta rääkis oh et siin 14 backpackerit kes prunevad. Kui kohale jõudsin, siis nägin et oli 14 korealast, kes seda tööd tegid. Jah legendid, et aasia inimesed teevad selliseid töid olid tõeks osutunud. Samas prunemine ei eelda erilist keeleoskust, seepärast on see võibolla ainus variant neile. Aga see töö on nagu ta on. Hirmus rabamine väikese palga eest. Ja palka saab iga päev vähem, samas kui pruneme iga päev aina rohkem. Kui sama tempoga palk edasi langeb, siis peaks 5 nädala pärast 0 senti taimelt teenima ning 6ndal nädalal peale maksma J. Järelvaatajad põhjendavad seda sellega, et kui nemad suudavad teha poole tunniga 30 viinamarja, siis peaksime meie ka seda suutma. Kui ma küsisin, et kas te suudate seda ka 9 tundi sellise tempoga teha, siis väitsid et jah. Tahaks näha, üks asi on 60 meetrit täiskiirusel joosta, aga proovi sama tempot säilitada ka maratoni joostes- teoreetiliselt võimalik praktiliselt ebatõenäoline. Kui ka kõige paremad prunejad (üks on seda tööd 4 aastat teinud, kuidas küll on see võimalik) ei suuda seda tempot hoida rääkimata siis meist lihtsurelikest. Jah kui suudaks seda tempot ka hoida, siis olen kindel, et järgmine päev tõmmatakse palka jälle maha. „Sigadus”, ütlen ma. Seda võin ka öelda, et legendid korealaste hirmsast visadusest peavad vaid osaliselt paika. Jah siin on osad, kes prunevad rohkem kui teised, kui üldiselt on minu prunemist kiirus on suht sama mis korealastel. Kuid nagu ütlsesin see töö on küll hea püsivuse treening, kuid mitte miskit muud ning kui juba korealased ütlevad et kole nüri töö on, mis siis mina pean tegema. Jama on veel selles, et kogu su prunemine vaadatakse pärast kullipilguga üle ja kui see ei meeldi , siis pead sama rea üle käima. What a fuck, õnneks pole ma seda veel tegema pidanud, kuid olen näinud korealasi küll seda tegemas niigi madalat palka tõmmatakse veelgi maha. Osad korealased on juba loobunud ning paremaid jahimaid otsima läinud. Samas nagu ülal kirjutasin siis pole praegu finantsaastalõpu tõttu alternatiivseis lobisid eriti saada. Seepärast teen siin seda prunemist hiljemalt juuli keskpaigani, mis loodetavasti uue aasta algus ka uusti võimalusi loob ning viibimine päevad läbi värskes õhus on ka hea.

Muidu austraalia elust.

Palavad õnnitlused kõigile austraallastele esikoha hõivamise üle maailma ülekaalulistema inimeste edetabelis. Kui enne oli austraalia teisel kohal USA järel, siis nüüd on „kauaihaldatud” esikoht käes. Jah, mis seal salata kui tänaval ringi käia siis seda liigsed energiat, mida tuleb rasvkoe kujul kogu aeg kaasas tirida, näeb siin üsna palju. Eks põhjused on selles et inimesed on suured autosõltlased, vahemaad on pikad, bensiin suhteliselt odav (on ka siin viimasel ajal kalliks läinud teate isegi mille pärast) ja kiirtoit populaarne. Samas telekast vaadates on Australlased maailma ilusaim rahvas, sest kõik reporterid ja saatejuhid näevad väga head välja.

Lääne austraalia on sügavas energiakriisis. Arvate, et nagu nii naftamaailmaturu hind, kuid ei austraalias on suured gaasivarud ja seepärast nafta asjasse ei puutu. Probleem on selles, et ühes gaasitehases toimus suur plahvatus, mistõttu on siin suur energiapõud, õnneks pole veel voolu ära võetud, kuid telekast tulevad reklaamid et a la lülita lambid välja kui ei kasuta, ära jätta telekat stand by olekusse, isegi kohalik suurim poliitik tegi avalduse et kõik energiat säästma, sest tehas saab korda alles paari kuu pärast. Kui nägin telekast, mis oli avarii väidetavaks põhjuseks, siis ajas naerma küll kui näidati 5 tolli jämedust roostes toru, mis olevat puruks läinud. Täiesti häbiväärne kui see jutt oli tõene, kui selliste asjade pärast kolmandik osariigi energiat ära lõigatakse, siis on see energia asi küll siin kanajalgadel. Jama on ka selles, et juba saadetakse inimesi sundpuhkusele, kuna energiamahukad ettevõtted on sunnitud tootmist koomale tõmbama või koguni lõpetama.

Kliima soojeneb. Siin on sellest juttu kogu aeg ja igal ajal. Austraalia saab suure osa oma elektrienergia kivisöest ja gaasist, mis on aga suured CO2 eritajad. Samas minule oli uudiseks, et lisaks elektrjaamadele ja autodele on suured gaasi eritajad ka karjaloomad. Ilmselt pole ka väga imestada kui ainuüksi lambaid on Aussis kordades rohkem kui inimesi (inimesi on ca 20 millionit, rahvaarv kasvab iga aasta 2 %).

Hiljuti avaldati professor Garnaut kliimaraport, milles sellele mandrile maaliti ikka väga tume stsenaarium kui kliima soojenemine jätkub - suured alad kõrbestuvad. Austraalia peab vähendama CO2 tarbimist 20% 2020 aastaks. Selle eesmärgi saavutamine muudab iga aasta bensiini ja elektri kallimaks, valitsus plaanib saadava raha kulutada nn. sustainable energy arendamiseks. Plaan on hakata CO2 kvootidega kauplema nagu meil Euroopas, see aga toob firmadele lisakulutusi ning alandab konkurentsivõimet maailmaturul. Juba on mitmed suured firmad protestinud, et miks nemad peavad mingit CO2 püüdma kui Hiina ja India vaid vilistavad igasugustele sellistele plaanidele.Autraalias on selle teemaga tegelemas koguni eraldi minister climate change minister samuti on siin veel veeminister ja spordiminister nii et iga teema jaoks oma minister.

Lisaks on veel kuum teema üleüldine elu kallinemine, kütus, lanenuintresside kasv ja hirm tuleviku ees. Tarbjausaldus indeksid on 16 aasta madalamal tasemel, nii et nagu näete globaliseeruv maailm ruulib täiega nii et kui tõus on, on see igal pool ja kui langus siis langeb igal pool. Nii et see jutt mida kohalike pankade targad onud räägivad riskide hajutamisest erinevatesse regioonidesse varade paigutamise kohta ei pea enam paika.

Ok postituse panen neti siis kui siin prunemise lõpetan hiljemalt kolme nädala pärast, seniks aga eestisse sooja suve.