pühapäev, juuni 08, 2008

Kalgoorlie.

Nagu eelmises postituses kirjutasin polnud viimane nädal Perthis just kõige meeldivam, seega otsustasin sealt minema minna, liiga suur linn minu jaoks igale poole jõudmine võtaks liiga palju aega. Niisiis võtsingi eelmine laupäev ette retke 600 km sisemaale Kalgoorliesse, kus peaks olema väheke parem kliima talve üleelamiseks. Sain backerist ühe rootslase käest, kes oli 9 nädalat Kalgoorlies olnud, ühe tehase numbri kust ta oli töötanud. Tegin siis managerile kõne, et kas tööd on, ta väitis et on, tule kohale, räägime. Nii ma siis läksingi selle teadmisega Kalgoorliesse. Kuna alustasin Perthis liikumist liiga hilja, siis õhtuks kohale ei jõudnud ning ööbisin kohas nimega Southern Cross- auto magamine võimalik aga mitte eelistatud, järgmine päev jõudsin Kali (kohalik nimetus) ning peatusin miskis pere backeris jälle. Raske oli seda kohta packpackeriks pidada, kuna enamuse sellest olid hõivanud Aussid ja Uus Meremaalased, kes olid Kali tööle tulnud. Päris harjumatu oli olla packeris, kus keskmnine vanus oli 40 ja enamus residendid.

Aga see koha pidajad olid sellised kapitalistid et hoia alt, iga liigutus maksis, kuna koht ise oli suht kallis, ning selle raha eest ei saanud midagi sisuliselt peale suitushaisuse toa, mida tuli jagada 4 väga musta kaevuriga, siis olin seal packeris 3 päeva. Hostelist kolisin ära ning praegu olen karavanpargis, kuhu sain elamise, aga sellest omapärasest eluvormist kirjutan teinekord.

Eelmises lõigus kirjutasin, et pidin minema intervjuule dünamiidi tehase manageriga, siis miski aeg saingi temaga kokku ning esialgse juttu järgi sain tööle järgmise nädala vahetusse. Kuna Aussid on kõvad jutumehed, siis igaks juhuks registreerisin end ka kohalikes tööbüroodes, et kui dünamiidi tehasesse tööle ei saa, et siis oleks ka miski varuvariant. Selleks et tehases tööle saada tuleb saada paber milleks on police clearance, miskisugune tunnistus, et sa puhas poiss oled. Seda paberit saab teha politseis arvate teie ja arvasin ka mina, kuid oh ei, hoopis postkontorist tuleb seda tellida. Nagu Austraalias igasuguste paberite eest küsiti ka selle eest mõttetult palju raha. Aga mismoodi selle paberi taotlemine käib. Täidad blanketi ning siis pead oma rahakotis tuhnima ning kokku saama müstilised 100 punkti oma dokumentidest. Päris halenaljaks international pass = 70 punkti, Austraalia pangakaart 25 punkti, kokku 95, 5 punkti vaja veel, aga seda viit punkti mul polnud. Selleks et seda saada tuli minna hosteli ja tellida neilt paber et ma seal hostelis viibin. Paberi sisu oli lühidalt Alo elab siin, sellise paberi hind on siin 4 dollarit, kui ma ennist kirjutasin et need hostelipidajad olid ühed suured kapitalistid, siis selles väljendus see eriti ilmekalt, mingi mõttetu paberi eest kus polnud miskit pitsatit ega allkirja küsida raha ja nii palju. Seega Klagoorlies olles vältige Golddust nimelist kohta. Niisiis sain ma ka puudujäävad 5 punkti ning nüüd oli postitöötajale selge, et see kes ikka taotleb olen mina, mitte keegi teine. Paberil Alo elab siin on siin suurem mõju kui meie kõigi poolt armastatud ja üliturvaliseks tunnustatud ID kaartil.

Veel üks näide isikutuvastamisest. Kindlustusfirmas käib see nii. Ei, pass pole piisavalt kindel hoopis kindlam on kui küsida mis on su nimi, millal oled sündinud ja kus sa elad, kui suudad nendele küsimustele vastata on isiku tuvastatud, aga vasta ausalt J

Isikutuvastus internetipangas. Milleks koodikaartid ja miski ID jama. Igaüks võib ju ise end reistreerida, et tahab E panka kasutada- nii on see vähemalt siin. Kui läksin panka, et hakata kasutama interneti panka siis, öeldi mine tee see ise ära internetis ja nii oligi.

Lihtsam kui reidi konto registreerimine, mitte et mul see oleks aga nii ta siin on ja meie räägime Eestis miskist ID kaardi lugejast ja et koodikaardid pole turvalised. Küllap on see asi siin nii lõdva kuni vene häkkerid selle teada saavad ja mõned kontod tühjaks teevad. Ainuke asi mis miskile turvalisusele viitas, oli et reistreerimine käis üle Https ühenduse ning leht oli garanteeritud Verisigni poolt.

Kalgoolie on kaevanduslinn, kogu elu on seotud kaevandamisega, linn ise asub suht outbackis, seega ilma maavaradeta seda linna poleks, sest miskit siin ei kasva ning ka vett pole. Vesi tuleb siia 600 km eemalt Perhtist mööda suurt toru, seega vesi on väga kehva siin. Antud trass on Asutraalia suurim veetranspordi ehitis. Vanasti (100 aastat tagasi) kui seda toru polnud toodi vesi kohale kaamlitega, võib siis arvata palju vett üldse saadaval oli. Selleks et kaamlid manööverdada saaks tehti tänavad väga laiad. Iga tänav siin on neljarealine, päris ilmelik kui arvstada et siin elab vaid 30000 inimest.

Kogu regiooni kutsutakse Goldfieldiks e. Kullaväljaks, nimelt toimus siin 100 aastat tagasi maailma viimane kullapalavik. Kulda leiti juhuslikult ning vähese ajaga kerkis siia palju väikesi kaevanduslinnu, kuna aga vett siin pole, siis elu varasemal ajal oli siin väga raske mistõttu enamus neist linnadest on preaguseks olematud, Kalgoorlie on ainuke erand.

Kulda kaevandatakse praegu linna ümber avatud kaevandustes mis on hiiglaslikud. Maailma suurim kullakaevandus Superpit on üks suur auk mis on 4 km pikk ja 1 km lai ning 500 m sügav. Panin pildid sellest kaevandusest ka siia. Pildid räägivad rohkem kui sõnad Miski aeg sattusin ka kullatehase peale, kulda seal ei saanud, kuid mõned pildid tegin siiski.

Kuld ise tuleb kätte ikkagi suht raskelt. 5 grammi saamiseks tuleb kaevandada 1 tonn maaki, seega selleks et saada üks unts, mis on kulla arveldamise ühikuks tuleb kaevandada 6 tonni maaki.

Kuna outbackis kedagi ei ela, siis on kaevandamisega siin suht lihtne tegeleda, ei miskit probleemi põhjaveega, sest seda siin pole ning probleemika inimestega kes kaevandatavalt alalt ümber tuleks asuda, sest keegi ju kõrbes ei ela. Kaenvandamine on peamine Austraalia sissetuleku allikas, eriti praegu mil toorainehinnad teevad uusi rekordeid, seega linn boomib antud momendil

Selleks korraks aitab, järgmine kord kirjutan kui olen miski töö saanud, siis kirjeldan ka karavanparki, kus elan sest sellist tüüpi elu kommuunis on omaette nähtus siin Austraalias.

Tervitused suvisesse Eestisse!

Kommentaare ei ole: