Korea- eksootiline modernsus.

Vaatan, et peaaegu aasta on möödas kui viimati siia blogisse miskit postitasin. Olen nii öelda paikne olnud, väiksemad käimised Itaalias, Taanis, Rootsis on küll olnud, kuid need on olnud lühiajalised ning lugejale neist paikadest kirjutamine ilmselt ka palju ei pakuks. Nüüd aasta lõpul sattusin pooljuhuslikult Lõuna-Koreasse ning kuna koht pole just igapäevane, siis istudes siin lennujaama pingil ning oodates kodulendu, proovin kirjeldada, mis siin kauges Ida-Aasia riigis silma hakkas ning kuidas elatakse.

Viimati käisin Ida-Aasias  3 aastat tagasi kui Jaapani elu-oluga tutvusin, meenutusi sellest saab lugeda siit. Eks mõneti on Jaapani kogemus mul siiamaani meeles, mistõttu antud kirjutises tuleb  tahes tahtmatult veidi võrdlust naaberriigiga.

Koht, kuhu mind seekord komandeeriti on Ulsan, Korea mõistes pisike miljonilinnake ning nimi, mis tavainimesele palju ei ütle. Kuid selle asula mõju on ilmselt kogu maailmale  oluliselt suurem kui paljudel analoogsetel keskustel. Linnakeses asuvad supertööstusriigi suurimad tööstused- maailma suurim auto- ja laevatehas, mis mõlemad kannavad Hyundai nime. Tõsi küll tänaseks seob neid ärisid vaid nimi, omanikud on aja jooksul segregeerunud. Kui linna Google mapist vaadata, siis näeb, et linna alast pool on nii öelda hall ala, mis teatavasti tähendab tööstuspiirkonda. Lisaks eelnimetatutele on siin LNG terminal, suur rafineerimistehas ning kindlasti palju muudki. Eelmise sajandi kuuekümnendatel oli siin vaid pisike kalurilinnake, kuid pärast Korea sõda riigis alanud suur industrialiseerimine ning majanduse kaasajastamine, muutsid seda paika kardinaalselt. Tõsi küll, mina just väga uusi tööstushooneid ei näinud, enamus tehased olid vanades tsinkplekkist hoonetest, mida võib aeg-ajalt ameerika filmides näha.

Eurooplasel on kerge Koreasse tulla- sarnasusi on palju. Kliima on külm praegusel ajal, Soulis pidi talvel pidev lumi tavaline olema. Kaubanduslike pühasid nagu Jõulud tähistavad hoogsamalt isegi kui meie juba praegu. Autod sõidavad õigel pool, autod on sarnased meie teedel vuravatega (mitte nagu Jaapani riisikärud), võrgupinge on 220V -50 hz – Euroopa stepsliga. Liiklus on suhteliselt reeglite vaba, kuid sellega harjub. Siin pole probleemi kui punase tulega auto keerab ristmikule kui tee vaba on, liikuda tuleb siis, kui võimalus on. Prevaleeriv usk on kristlus ning kirikuristid on ilusti neoonvärvides lampidega kaugele näha.

Hyundi Heavy Industries või siis lühendatult HHI, kuhu ma saabusin, on  wiki andmetel $49 miljardise käibega hiigelfirma, mis ehitab peamiselt erinevaid tüüpi laevu: LNG tankerid, naftatankerid, konteinerlaevad naftapuurimisplatvormid (deep sea drilling rigs) lisaks veel mootorid, ehitusrasketehnika jne. Kogu laevatehase  pikkus on  5 km, kus siis kõik 50 000 inimest igapäevaselt leiba teenivad + siis tehast teenindav majandus selle ümber. Ei taha teada, mis siis saab kui juhtub, et ühel päeval on kuskil mujal odavam laevu ehitada, aga praegu on dokk tellimusi täis, elu käib ning tööd tundub palju olema. Jõude seismist ei hakanud kuskil silma. Kohati paneb imestama, kuidas on endiselt nii inimtöömahukas tööstusharu nagu laevaehitus veel konkurentsivõimeline nii kõrge elatustasemega riigis kui Korea, kuid vastus peitub kohalikus odavas tööjõus. Justnimelt kohalikus, sest immigrante siin silma ei hakka ning üldiselt on Korea ka väga monorahvuseline riik. Kuna ma pole kunagi enne laevaehitustehases  viibinud, siis kõik see, mastaapsus oli minu jaoks uus. All mõned autost tehtud pildid, sest üldiselt on pildistamine keelatud, kuid  olgem ausad selle kontrollimine on üsna raske.  Lisaks on veel allpool muud Koread iseloomustavad pildid.

Konteinerlaeva tagumik

Laevakere detailide transport

Deep sea drilling rig, ehk siis selliste aluste pealt puuritakse auku merepõhja, et musta kulda püüda.

Laevamootorite ladu.

Kõik töölised elavad sellistes firmapoolt pakutavates kortermajades.

Kuigi väliselt tudub elu Koreas buumima, siis kohalikud nii ei arva. Kuna olen eelmisest aastast oma elamises majutanud kommuuni couchsurfing liikmeid, siis otsustasin seekord seda kommuuni kasutada, et leida kedagi kelle juurest küll mitte ööbida (sest alternatiiv oli 5 tärni hotell), vaid lihtsalt kokku saada ning kohaliku elu muljeid kuulda. Nimelt sain kokku siis preili või proua Youniga, kellega tegime kood ühe Korea õhtusöögi ( väljas söömine nagu ka taksosõit on siin väga odav muide! ) ning nagu ka tema nii roosiline siinse suhtes polnud. Nimelt pidi tööd raske leida olema ning konkurents töökohtadele väga kõva. Need privilegeeritud, kes saavad tööd suurkorporatsioonides pidid töötama nagu hullud. Kui küsisin talt kohalike vaatamisväärsuste kohta, siis tundub, et neid siin väga pole, sest peale 4D kino ei osanud ta miskit pakkuda. Tundub, et turistil pole Ulsani regioonis küll miskit teha. Kuna ta oli palju reisinud ning omas head võrdlusmomenti, siis elu Koreas on tema väitel küll majanduslikult arenenud, kuid mõttemallilt ollakse ikka kaugel minevikus. Ma ei tea kas see on küll sobiv näide nende mõttemustri kohta aga  mida rohkem sätendab ja mida rohkem särab seda parem on.

Youniga kohalikus söögikohas grillimas.

See ei ole Kasiino, vaid tüüpiline hotell Korea moodi.

Kuigi elu võib tänapäevane olla, leiab siin palju Aasiale omaseid jooni.

Leia siit omale sobivad jalavarjud.

Kohalikes söögikohtades toole ei armastata, see milleks need kindad laual on jäi mulle arusaamatuks.

Kohalikud armastavad matkariietes ringi käia igal pool.  Meie mõistes ilusat moodi silma ei hakanud, enamus inimesed olid dressides.

Peatükk, mida ma ei saa jätta mainimata on autod. Nimelt on Koreal väga võimas mastaapne autotööstus. Lisaks meile tuntud Hyndaile, Kiale liigub siin teedel Samsungid, SanG-Yongid, Equussed ja teised autod.  Jaapani autosid siin ei kohta ning Eurooplastest on esindatud vaid saksa luksusmudelid.  Saksa autode kloone hakkab silma igal sammul,  kõige räigem kopeerimine on minu hinnangul Bentley märgi kasutamine Equusel, mis on ikka üks ühele maha joonistatud. Tundub, et siin intellektuaalsele omandile ses osas vilistatakse. Euroopasse loomulikult neid autosid nad eksportida ei saa. Kõigele vaatamata on  siinsete autode disain väga kõrgel tasemel ning ka kloonid panevad järele vaatama, sest on tunda rafineeritud ning ilusat disaini. Mõningad näited allpool.

Tundub nagu BMW 5 seeria, aga tegelikult ei ole.

See ei ole Mersu per…e.

Kia K7, väga hea väljanägemisega kohalik luks mudel.

Tegu pole kurvasilmse Mersuga, vaid Equusega.

Selline oli siis minu pisike ülevaate 2st nädalast Koreas. Mul oli suur soov see aasta ikka mõni komandeering teha ning nagu kingitus oli see võimalus, et sain siia tulla!
P.S Koreas on šen seni juur väga populaarne kingitus nii et, kellel elujõudu napiks kipub jääma, siis Koreast saab seda juurde osta!