Vaatan, et peaaegu aasta on möödas kui viimati siia blogisse
miskit postitasin. Olen nii öelda paikne olnud, väiksemad käimised Itaalias,
Taanis, Rootsis on küll olnud, kuid need on olnud lühiajalised ning lugejale neist
paikadest kirjutamine ilmselt ka palju ei pakuks. Nüüd aasta lõpul sattusin
pooljuhuslikult Lõuna-Koreasse ning kuna koht pole just igapäevane, siis
istudes siin lennujaama pingil ning oodates kodulendu, proovin kirjeldada, mis
siin kauges Ida-Aasia riigis silma hakkas ning kuidas elatakse.
Viimati käisin Ida-Aasias
3 aastat tagasi kui Jaapani elu-oluga tutvusin, meenutusi sellest saab
lugeda siit.
Eks mõneti on Jaapani kogemus mul siiamaani meeles, mistõttu antud kirjutises
tuleb tahes tahtmatult veidi võrdlust
naaberriigiga.
Koht, kuhu mind seekord komandeeriti on Ulsan, Korea
mõistes pisike miljonilinnake ning nimi, mis tavainimesele palju ei ütle. Kuid
selle asula mõju on ilmselt kogu maailmale
oluliselt suurem kui paljudel analoogsetel keskustel. Linnakeses asuvad
supertööstusriigi suurimad tööstused- maailma suurim auto- ja laevatehas, mis
mõlemad kannavad Hyundai nime. Tõsi küll tänaseks seob neid ärisid vaid nimi,
omanikud on aja jooksul segregeerunud. Kui linna Google mapist
vaadata, siis näeb, et linna alast pool on nii öelda hall ala, mis teatavasti
tähendab tööstuspiirkonda. Lisaks eelnimetatutele on siin LNG terminal, suur
rafineerimistehas ning kindlasti palju muudki. Eelmise sajandi kuuekümnendatel
oli siin vaid pisike kalurilinnake, kuid pärast Korea sõda riigis alanud suur
industrialiseerimine ning majanduse kaasajastamine, muutsid seda paika
kardinaalselt. Tõsi küll, mina just väga uusi tööstushooneid ei näinud, enamus
tehased olid vanades tsinkplekkist hoonetest, mida võib aeg-ajalt ameerika
filmides näha.
Eurooplasel on kerge Koreasse tulla- sarnasusi on palju.
Kliima on külm praegusel ajal, Soulis pidi talvel pidev lumi tavaline olema.
Kaubanduslike pühasid nagu Jõulud tähistavad hoogsamalt isegi kui meie juba
praegu. Autod sõidavad õigel pool, autod on sarnased meie teedel vuravatega
(mitte nagu Jaapani riisikärud), võrgupinge on 220V -50 hz – Euroopa stepsliga.
Liiklus on suhteliselt reeglite vaba, kuid sellega harjub. Siin pole probleemi
kui punase tulega auto keerab ristmikule kui tee vaba on, liikuda tuleb siis,
kui võimalus on. Prevaleeriv usk on kristlus ning kirikuristid on ilusti
neoonvärvides lampidega kaugele näha.
Hyundi Heavy
Industries või siis lühendatult HHI, kuhu ma saabusin, on wiki andmetel $49 miljardise käibega
hiigelfirma, mis ehitab peamiselt erinevaid tüüpi laevu: LNG tankerid,
naftatankerid, konteinerlaevad naftapuurimisplatvormid (deep sea drilling rigs) lisaks veel mootorid, ehitusrasketehnika
jne. Kogu laevatehase pikkus on 5 km, kus siis kõik 50 000 inimest
igapäevaselt leiba teenivad + siis tehast teenindav majandus selle ümber. Ei
taha teada, mis siis saab kui juhtub, et ühel päeval on kuskil mujal odavam
laevu ehitada, aga praegu on dokk tellimusi täis, elu käib ning tööd tundub
palju olema. Jõude seismist ei hakanud kuskil silma. Kohati paneb imestama,
kuidas on endiselt nii inimtöömahukas tööstusharu nagu laevaehitus veel
konkurentsivõimeline nii kõrge elatustasemega riigis kui Korea, kuid vastus
peitub kohalikus odavas tööjõus. Justnimelt kohalikus, sest immigrante siin
silma ei hakka ning üldiselt on Korea ka väga monorahvuseline riik. Kuna ma
pole kunagi enne laevaehitustehases
viibinud, siis kõik see, mastaapsus oli minu jaoks uus. All mõned autost
tehtud pildid, sest üldiselt on pildistamine keelatud, kuid olgem ausad selle kontrollimine on üsna
raske. Lisaks on veel allpool muud
Koread iseloomustavad pildid.
Deep sea drilling rig, ehk siis selliste aluste pealt puuritakse
auku merepõhja, et musta kulda püüda.
Laevamootorite ladu.
Kuigi väliselt tudub elu Koreas buumima, siis kohalikud nii
ei arva. Kuna olen eelmisest aastast oma elamises majutanud kommuuni
couchsurfing liikmeid, siis otsustasin seekord seda kommuuni kasutada, et leida
kedagi kelle juurest küll mitte ööbida (sest alternatiiv oli 5 tärni hotell),
vaid lihtsalt kokku saada ning kohaliku elu muljeid kuulda. Nimelt sain kokku
siis preili või proua Youniga, kellega tegime kood ühe Korea õhtusöögi ( väljas
söömine nagu ka taksosõit on siin väga odav muide! ) ning nagu ka tema nii
roosiline siinse suhtes polnud. Nimelt pidi tööd raske leida olema ning
konkurents töökohtadele väga kõva. Need privilegeeritud, kes saavad tööd
suurkorporatsioonides pidid töötama nagu hullud. Kui küsisin talt kohalike
vaatamisväärsuste kohta, siis tundub, et neid siin väga pole, sest peale 4D
kino ei osanud ta miskit pakkuda. Tundub, et turistil pole Ulsani regioonis
küll miskit teha. Kuna ta oli palju reisinud ning omas head võrdlusmomenti,
siis elu Koreas on tema väitel küll majanduslikult arenenud, kuid mõttemallilt
ollakse ikka kaugel minevikus. Ma ei tea kas see on küll sobiv näide nende
mõttemustri kohta aga mida rohkem
sätendab ja mida rohkem särab seda parem on.
Kohalikes
söögikohtades toole ei armastata, see milleks need kindad laual on jäi mulle
arusaamatuks.
Kohalikud armastavad
matkariietes ringi käia igal pool. Meie
mõistes ilusat moodi silma ei hakanud, enamus inimesed olid dressides.
Peatükk, mida ma ei saa jätta mainimata on autod. Nimelt on
Koreal väga võimas mastaapne autotööstus. Lisaks meile tuntud Hyndaile, Kiale liigub
siin teedel Samsungid, SanG-Yongid, Equussed ja teised autod. Jaapani autosid siin ei kohta ning
Eurooplastest on esindatud vaid saksa luksusmudelid. Saksa autode kloone hakkab silma igal
sammul, kõige räigem kopeerimine on minu
hinnangul Bentley märgi kasutamine Equusel, mis on ikka üks ühele maha
joonistatud. Tundub, et siin intellektuaalsele omandile ses osas vilistatakse.
Euroopasse loomulikult neid autosid nad eksportida ei saa. Kõigele vaatamata
on siinsete autode disain väga kõrgel
tasemel ning ka kloonid panevad järele vaatama, sest on tunda rafineeritud ning
ilusat disaini. Mõningad näited allpool.
Kia K7, väga hea
väljanägemisega kohalik luks mudel.
Tegu pole kurvasilmse
Mersuga, vaid Equusega.
Selline oli siis minu pisike ülevaate 2st nädalast Koreas.
Mul oli suur soov see aasta ikka mõni komandeering teha ning nagu kingitus oli
see võimalus, et sain siia tulla!
P.S Koreas on šen seni juur väga populaarne kingitus nii et, kellel elujõudu napiks kipub jääma, siis Koreast saab seda juurde osta!
P.S Koreas on šen seni juur väga populaarne kingitus nii et, kellel elujõudu napiks kipub jääma, siis Koreast saab seda juurde osta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar