Laos 1-Vietnamist Laosesse

Bussisõit Vietnami-Laose piiri äärde oli meeleolukas. Ära viskas meil TamCocist Piirini miski ekssõjaväelane 30000 kohaliku raha eest nägu, kui miskist liinibussist hinda küsisime, siis küsiti algselt 100 000. Saatsime selle pikalt ning leidsime siis selle mehe. See nn. taksojuht oli elanud Riias 8 aastat ning seepärast oskas vene keelt. Sai siis küsitud, et kas Vietnamis on nüüd elu parem kui varem. „Lutže” vastas ta ning küsis:" A kak võ estontsõ, u vac toše lutse." Otsin vanale rahvaste sõpruse terviseks siis ühe õlle ning lasin oma järgi jäänud raha tal oma parema äranägemise järgi ära kulutada, sest kui lasta kohalikul osta on hind ilma turistimaksuta ning selle eest mille eest mina poleks midagi saanud oskas tema võluväel veel kaks võileiba tuua!

Piiriületus.

Kui piiri äärde jõudsime hakkasime otsima kohta, kus passi tempel lüüakse, et riigist välja saada. Kui jõudsime õigesse kohta lükati nina alla miski imelik paber, mida meil loomulikult polnud. Küllap oli miski fabritseeritud jama, sest sellist dokumenti poldud meile kuskil antud. Kui siis lollide nägudega otsa piiriametnikule vaatasime öeldi "one dollar", ning see lahendas olukorra.

Turist lähenemas Laose piiripunktile.

Vietnami ja Laose piiripunktide vahel oli 500 meetrit, mille jalgsi läbisime. Laose poole pealt küsiti tuima näoga 30 asemel 36. Vaatasime siis imelikult jälle piiriametnikku ning mina juba hakkasin raha välja otsima, aga Liinal õnnestus piiriametnik saada välja ja näitata lehel 30 peale. Piiriametnikul ei jäänud muud üle kui nõustuda ning lõpuks jõudsime kokkuleppele hinnas 31 USD.

Laose poolel eeldasime, et elu on sama nagu Vietnami poole peal, et tuk tuki mehed ning mikrobussid üritavad turiste kõigest väest oma poole saada, aga ei miskit, vaid üks kaltsakas mees üritas meid kõigest jõust Paksesse viia. Saatsime ta pikalt ning üritasime miskit muud leida. Aga eriti valikut ju polnud. Oli üks turismibuss Tai pensionäridega, kuhu algul ei tahetud võtta, aga küsisime siis, kas oleks võimalik istuda põradndal ning pärast kollekviumi anti nõusolek, et see buss on nõus meid Laose pealinna Vietnaninesse ära viima. Siis aga hakkas see jobu tuk tuki mees bussijuhile ajama, et miskit jama juhtub kui meie sellele bussile läheme ning seda jama ei juhtu kui me sellele jobule maksame 20000 kipi. Kohaliku raha meil polnud mistõttu, tahtis ta 5 dollarit saada. Kuna tuuribuss tahtis liikuma hakata, siis tagasiteed meil eriti polnud, mistõttu olime sunnitud maksma natuke obrokit ning seejärel asusimegi bussi, et Laose pealinna Vietnaninesse saada.

Bussisõit oli meeleolukas. Kuna nägime välja ilmselt üsna räsitud, hakati meile kõike head ja paremat ette kandma. Vastu sai siis antud komme, mis meile endile ei maitsenud, küll aga tai pensionäridele. Ei tea kas nad arvasid, et me tõesti nii näljased oleme aga, kena šest sellegipoolest. Bussisõidu ajal mängis telekas kogu aeg Tai karaoke ning usinamad võtsid ka lauluviisi üles. Lõpuks giid tuli ning ütles, et peame ka miskit laulma. Pärast kiiret koosolekut jõudsime kokkuleppele, et õllepruulija on hea laul alati sellisteks olukordadeks, sõnadest siin keegi nagunii ju aru ei saa. Giidi ma peaaegu armusin, sest ta jättis väga haritud ning intelligentse mulje.

Selle video kvaliteet on nagu ta on, aga miski aimu saab kuidas seel bussireis kulges.

Pärast kuut tundi bussis olimegi jõudsimegi Vietnaninesse. Välja tulles hakati kohe muidugi tuk tuki nina alla ajama. Pärast mõningasi läbirääkimisi ja mitmete juhtidega vaidlemist õnnestus esialgne hind 50000lt 25000le rääkida.

Siin video Laose pealinna liiklusest

Ning võrdluseks näha Vietnami pealinna Hanoi liiklus.

Laos on ikka täiesti teine maailma vietnamiga võrreldes. Inimesi on vähem ja need ei ürita sulle kogu aeg miskit maha ärida ning liiklus on normaalsem. Kui putkade eest mööda kõndida, ei haarata käisest kinni ning üritada sulle maha ärida järjekordset t-särki.

Tundus, et Vietnamis on hinnad rohkem alla kaubeldavad kui Laoses. Igasugu õllekraami ning toituga annab vähem alla saada, aga riided ja muu turismiräniga on kauplemisruumi kõvasti. Vietnami mütsiga oli on näiteks nii et algne hind on 40 000 dongi, ning lõplik hind on 15 000.

Aga Laoses Tsärgiga esialgne hind oli 20000 kipi ning mina pakkusin 10 000, siis saadeti mind pikalt tõstsin siin oma pakumist järjest tuhande võrra, aga need olid nii kindlat et alla 15 000ndest ei andnud. Kuna mulle see särk meeldis siis maksin hinna ning olin ikka õnnelik.