Lõunasaare läänekallas on väga vesine. Lõputud sademed, tuul ja soolane vesi on aastate jooksul loonud aastasadade jooksul vorminud kaljud siis selliseks.
Olles teel Franz Josefi liustiku poole jäi tee peale hirvevana, kes pidas seal miskit turismitalu sarnast asja. Kuna peremees oli naljakas-sarkastiline, siis tegin pildi kuulutusest mis ta seina peal seisis. 
Teen pildil oleve teksti kohta kerge tõlke, kuna see on seda väärt :
Tänane ilm – Sajab
Enne kui sa satud depressiooni või hakkad kaebama meile tänase ilma üle võta arvesse, et oled vihmametsas. Vihmamets vajab vihma isegi kui sina mitte. Praegu on kevad -vihmahooaeg. Meie ei plaaninud sinu puhkust SINA TEGID SEDA! Sa oled metsikul läänekaldal- Naudi kogemust, mida meie metsik ilm pakub! Kui sa oled tulnud siia kuivast kliimast, naudi tunnet joostes alasti vihma käes. Kui sa ainult päikest tahad, siis mine Sahara kõrbe. Kui sa oled Inglismaalt, vaata ilma naga oleksid sa kodus. Ära küsi meilt, mis ilm kavatseb teha - meil on oma töö teha. Sinul on puhkus ja piisavalt aega, et lugeda ajalehti.”
Nimelt oli see hirvevana endine hirvekütt, nagu koloniaalvallutajad tõid Austraaliasse jänesed et, neid küttida ning kui nende arvukus liiga suureks läks, siis rebased et jäneste arvukust piirata, kuid kokkuvõttes paljunesid mõlemad piiramatult.Nii toodi ka Uus meremaale hirved. Kuid kuna looduslikud vaenlased puudusid, siis nende arvukus hakkas piiramatult kasvama ning see seadis ohtu õrna ürgse maastku. Seepärast otsustas valitsus neide piirama hakata. Ainus võimalus küttida neid mägise maastiku tõttu oli õhust helikopteriga ning see hirvevana oli üks küttidest. 
Franz Jospehi on lõunasaarel asuv väike linnake, mis teenib oma sissetuleku 100 % turistidelt müües loodust, millega seda maad on õnnistatud. Franz Josefi liustik on jälle üks must see Uus Meremaal. Kuna iseseisvalt on liiustikule algajal minemine suvel-kevadel riskantne sulavee tõttu (isegi selle aja jooskul mis mina Uus meremaal oli sai mitu inimest surma jäätükkide all), siis sai siin võtta päevane tuur liustikutuur. Kuna erilisi fakte ei meenu mida kirja panna, siis mõned fotod liiustikust.
Need pisikesed täpid kekel allpool on inimesed, see annab aimu millise jurakaga liustiku näol tegu on.
Õhtul kui pubis sai rasket ronimistööd õllega alla loputada, otsustasid mu tuurikaaslased, et kuna eestlase inglise aktsent on väga naljakas, siis kõik rääkisid terve õhtu inglise keelt eesti aktsendiga. Päris lahe oli kuulata kuidas native speakerid igat sõna venitasid nagu seattatti. Whaat is yooor name! Haau are juuu?
Järgmine päev sai edasi liikuda Queenstowni, mis on ristitud maailma seiklusturismi pealinnaks. Valida on siin igasugu attraktsioone mis vere kiiremini liikuma paneb. Kuna mu eelarve oli suht lõhki, siis ei teinud ma siin miskit. Kuna paljud tegi bungy hüppe, siis käsime ka seda vaatamas. Siin üks foto milline on pilt silme ees enne hüpet.
Kui seda fotot teraselt vaadata näeb kad ühte hullu, kes parasjagu hüpet sooritab.
Milfor sound on paarsada kilomeetrid allpool olev fjord. Nagu ikka ilusad vaated ning mõningad fotod sellest.
Jätkub. 5s osa on ka viimane Uus Meremaa osa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar