Hambaarst

Uuh mitu kuud on möödunud märkamatult nii, et isegi blogisse pole miskit kirjutanud. Kui miskis postitused kunagi märkisin et pole miskit kirjutada, sest elan tavalist tööinimese elu, siis jah see 2,5 kuud mis ringi sai rännata, oli piisavalt tihe, et ei leidnud mahti kirjutada. Okei valetan, kui tahta oleks ka aega leidnud, kuid kui puhkus siis puhkus ning mingile blogi kirjutamisele kulutan aega hiljem nagu praegu, kui olen üks neist paljudest packeritest, kes omale tööd otsivad. Puhkuse vabal ajal parem teen miskit muud kui istun arvuti taga.
Kuna pole ka kajastanud oma viimast tööd, milleks oli teravilja vastuvõtu punkti operaator, siis kõigist ajalises järjestuses.


Olles jälle teel leivakombinaati esmaspäeval leiba tõstma, kuulen, telefon heliseb. Hallo Alo, reedel tööle uude kohta tööle. See tähendas et mul oli kolm hommikut aega et Uus-meremaa reisi plaan paika panna, Austraalia reisi jaoks viimased autorendid ja piletid korda ajada, kodinad kokku pakkida ning hambaarsti juures ära käija.
Hambaarsti juurde pidin minema, kuna ostsin paki „Home Brand” müslit. Home Brand on austraalia säästutoodete sari ning seekord oldi säästmisega nii hoogu mindud,et otsustati lisaks kaerahelvestele ka mõned kivikesed kaalu lisamiseks sisse panna. Pakil muidugi infot, et sisaldab ka kive polnud ning seepärast ma ka erilist ettevaatlikust paki sisu mälumisel ei tarvitanud. Ning tulemuseks oli see, et murdsin ära tüki hambast. „Mis teha,” mõtlesin vastikult ebamugav olla kui hammas on terav nagu Shveitsi sõjaväe nuga ning kui keele vastu paned siis kohe veritsema hakab. ning jutud Austraalia ülikallist tervishoiusüsteemist tegid ärevaks. Kontakteerusin siis oma reisikindlustuse pakkujaga kompenseerimise tingimuste osas ning asusin arsti otsima. Küsisin ka majaomanikult, egas kedagi ei tea soovitada. „ My friend Antonio, will fox it up for you „ oli vastus. Helistasin siis sellele arstile panin aja kirja. Kui kohale läksin siis tõesti ta parandas hamba vähem kui poole tunniga ära. Kui maksmise aeg oli, tegin vihje majaomanikulening, see päästis arsti juttu eriti lahti, mitte et ta muidu eriti vaikne oleks olnud. Kohe tuli mittu naljakildu majaomanik Mario kohta ning kui maksmiseks läks, siis see oli eriti naljakas. Alselt oleks see maksma läinud 60 dollarit (nii odav imestasin), kuid kui oli juttu et packpacker, siis küsisn 50, kuid ka siis arvas, et liiga palju ning lõpuks langetas maksumuse 38 dollarile. Selline siis Australia külalislahkus. Kui küsisin kas äri siis niimoodi kasulik on , siis vastas ta et selle osa mis ta alet tegi, kirjutab ta hiljem majaomanikult juurde! Sic! Selline klienditeeninduse musternäide siis ja seda veel hambaarsti juures.