15.05

Olen tagasi linnas mobiiilil on levi ja internet on ka hea asi. Tulin sealt farmist 2 nädalat varem ära kui esialgu plaanisin, kuna viimane nädal oli minu üldine töönimetus vanem luuaoperaator koos õigusega kasutada kühvlitJ ning nädal aega on piisavalt hea aeg, et see amet nüantsideni selgeks saada. Seega nädala lõpul ütlesin bossule et aitab küll ning pärast 5 tundi loksumist kohtalikus bussis jõudsingi tagasi Perthi, kust kolm kuud tagasi asumisele läksin.

Aga väheke veel, mis ma siis viimase kuu jooksul ka tegin.Peamine märksõna oleks lambad.

Väljend loll kui lammmas ei ole mitte teoreetiline käsitlus vaid olen selle väljendiga nüüd ka praktilise külje pealt kursis ning võib konstanteerida fakti, et selle väljendi puhul langeb teooria kokku ka praktilise eluga.

Teisel õhtul saatis boss lambaid ajama teleskooplaaduriga. Aga kuhu sellest ma aru suurt ei saanud ning nii ma siis avastasin selle piirkonna ilu (loe:ekslesin) ühelt põllult teisele ja otsisin lambaid, olen oma arvestustega päris puusse pannud kuna, lambad oli suht farmi lähedal. Jama on selles et selles piirkonnas on ainult põllud, miskit pidepunkti pole mille järgi orienteeruda. Mets siin ei kasva kuna on liiga kuiv.Metsa asendavad nn. Bushid, madalad põõsad, aga neid on üldkokkuvõttes suht vähe ning mõned puud, mis pidid sinna pandud olema erosiooni tõkestamiks, kui oled seal esimest korda siis ei tee neil miskit vahet.. Lõpuks siiski leidsin lambad ning selleks, et lammastele lambahirmu tekitada ajasin laaduri mootori punaseks ning jooksid teised nii et vähe pole. Hiljem oli see lammaste ajamine päris mõnus, kuna selleks oli mul punane pisike ATV, millega oli pärsis vahva sõita.

Lambaid ajasin ühest koplist teise, ning ka teatavasse aedikusse, kus ma neile siis arstitädi mängisin ja miskite haiguste vastu vaktsineerisin ning üle lugesin. Tihti tuli kaks või kolm karja järjest läbi torkida, mistõttu oli paras keemia et neid isoleerida üksteisest. Samas tuli ka karjast välja võtta need kes sinna ei kuulu, ehk siis noored lambad ja talled. Lambad ise on päris rasked 50-60 kilo nii, et minule oli see paras jõutrenn neid vinnata.

Ühe karja suurus oli umbes 400-500 lammast. Karja suurus varieerub kuna pidevalt sünnivad uued utet ja nõrgemad püütakse rebaste poolt kinni.

Ajamine ise oli ka paras keemia, kuna karjavaim on neil elukatel tugev, kui üks ees läheb siis panevad teised järgi. Aga et see üks õiges suunas liikuma saada on päris raske.

Vaktsineerimine ise oli suht lihtne, haara aga turjast ja suru süstal sisse ja niimoodi mõnikord 1000 korda päevas. Õnneks on süstal selline et ei pidanud seda iga kord täitma, kuna miski imeviguri abil imes ta vaktsiini ise sisse. Üks hommik kui läksin süstima karja, kelle olin eelmine õhtul aedikusse ajanud, siis oli nende hulgas üks surnu, küsisin peremehelt mida teha, kas matta, vastus oli ei. Viska sigadele, vinnasin siis laiba kopale, ning viisin sigadele , 30 minuti pärast laipa enam ei näinud!

Mis siis veel? Üks minu tööülesanne oli uudismaalt kivide korjamine ning uudismaal okste ja muu jama põletamine. 10 Liitrit bensiini hommikul kaasa ja tööle. Pärast seda kui ma üldse ei imesta, et austraalias nii õhuke see osooni kiht onJ.

Kolmas tööülesanne olid teleskooplaaduri tööd nisu laadimine veoautole, heina laadimisest ja muu selline, see oli suht norm töö.

Tegin ka muud jama mis eriti ei köitnud, kuid aitas päeva õhtusse saada.

Praegu olen Perthis, tegelen igasugu asjadega milleks maal aega ja võimalust ei olnud ning üritan ka miski liikumis vahendi saada, seset austraalias likumisvahend on väga vajalik.

Kui miskit uut ja põrutavat juhtub, panen siia lehele kirja.

P.S Eile sai õdus õhtu veedetud kahe toreda õe-vennaga, kelle Austraalia elamusi saab lugeda siit.