Olen oma otsaga kodumaal tagasi, kuid biolooogilise kellaga endiselt tõusva päikese maal. Viimased kolm nädalat töötasin kohas nimega Kuminiyama. Maalilised vaated, mis siit avanesid panid mu väga, väga ahhetama. Ilmselt oli põhjuseks tornide kõrgus, mis varieerus 800-900 m. üle merepinna. Kanoya- linn kus ööbisime, oli merega samal tasandil, nii et iga päev pidime tõusma vähemalt 800 m. et jõuda objektini. Aega võttis see lõpututel käänulistel teedel suurusjärgus 30 minutit. Aga allpool siis mõned fotod.
Siin ma poseerimas tuuliku katusel. Parema põlve juures paistmas riisipõllud platool merepinnal 840 m. allpool.
Siin on foto võetud teiselt poolt. Kaaslasteks siis "ilmjaam" ehk siis tuule tugevuse ning suuna mõõtur. Kui küsite, miks sõrmed on välja sirutatud, siis see tähendab, et olen omaks võtnud nn. Hiina-Jaapani stiili, kus kõik teevad fotosid käed niimoodi välja sirutatult. Tähendus sellel sümbolil on peace - rahu.
Ülevalolevad kaks pilti on täpselt selle tuuliku katusel, mis alloleval pildil on ning tehtud seal, kus tiivikulabad kokku saavad. Pildil on Kano-san, meie Jaapanipoolne autojuht-asjaajaja ning minu silmis maailma positiivsema ellusuhtumisega inimene. Kui keegi ei tea, kes on Kano-san, ehk siis härra Kano meie keeles, vaataku videosid siit ja siit ning saab aru selle mehe vitaalsusest.
Rõõmuga vahetasin ta Toyota bussi kummi ära kui see mägisel teel pauguga puruks läks. Sommid vaatasid imelikult, et teen teise tööd, kuid pärast väga ladusat vahetust tegi site manager mulle laupäeva õhtul pärast tööd õlle ja prae välja.
Kaugelt vaadates võib tuulik ka pihki ära mahtuda:))
Õhtulugemine. Mitu tükki on pildil? Vastus kommentaaridesse:)
Siin on veel minutine video sellest imepärasest vaatest, mis siit avanes. Kui mõnikord vihmane oli, siis vaade oli täpselt null, sest antud kõrgus on täpselt sama, milles vihmapilved asuvad. Seega kui oleks teinud video tol päeval, oleks näha olnud täpselt nii palju kui tugevas aurusaunas.
Kui vaadata video 43 ja 45 sekundi vahel, siis see valge triip seal mäe peal on tee, mis on just mäest välja raiutud selle tuulepargi jaoks. Kui läänemaailma traditsioonilisi meetrikseid nagu igasugused ROId ja ROEd selliste projektide hindamiseks kasutada, siis ilmselt poleks Jaapanist ühtki tuulikut, kuid idamaade (Hiina, Jaapan) ajahorisont projetide hindamiseks on väga, väga pikk. Nimelt on kõik pargid rajatud varuga, mistõttu algsed kulud on väga suured, kuid kui vajatakse lisada täiendavaid generaatoreid või leiutatakse paremad generaatorid, siis nende asendamine toob kaasa vaid väga väikesed täiendavad lisakulud.
Järgmine kord kirjutan oma äratulekust ning kiirest vahepeatusest Kobes ehk siis esimeses tõeliselt busy-s linnas Jaapanis, kus olen viibinud.
2 kommentaari:
7 tuulikut!
Tegelikult oli 15 ! Lihtsalt pildile jäi siis 7!
Postita kommentaar