Kalal

Arvates et Eestis on ilus enne jõuluaegne porihooaeg kätte jõudnud on Aussimaal kalendri suvi. Siin tundub kalastamine olevat vaga populaarne nii ma vähemalt järeldasin kui üle pika aja jälle kalale sai minna. Kuigi jah pean tunnistama, et see tegevus pole mind kunagi köitnud, kuid majaomaniku pidev jutt big fishingust kandis vilja ning nii me ühel ilusal pühapäeva hommikul läksimegi ookeani peale kala püüdma.
Viimasest kalalkäigust on mul meelde jäänud, et see lõppes mul kalade toitmisega mao sisu väljaheitmise teel suu kaudu ning lootsin, et seekord asi nii ei lähe. Selleks andis lootust ka ilus ilm, temp. üle 30 kraadi ning tuulevaikus.
Sõitsime siis ookeani äärde ning eesmärgiks oli jõuda Garden islandile, mis on suurem kui kohalik suurim turistiatraktsioon Rottnest island, kuid kuna saar on suures osas mereväe käes, siis avalik ligipääs on sinna ainult piiratud kohtadesse ja seda ka siis kui oma paat on. Kuid just selle saare juures pidi näkkama koige paremini.
Kui õnged sisse sai panna, siis ikka ei näkanud küll, sai proovitud mitmeid kohti, kuid ei midagi. Küllap oli põhjus selles, et kaladel polnud süüa ning selle peale otsustas mu magu, et järelikult tuleb kalu toita. Aga ikka ei miskit, saime küll miskit väikest pahna kuid miskiks suureks saagiks seda pidada ei saa. Otsustasime siis selleks korraks loobuda, saarele minna natsa päikest võtta, olemasoleva saagi ära puhastada ning mõne õlle juua.
Pärast seda võtsime ette kalmaaride püüdmise lootusega rohkem saaki saada. Algus oli paljutõotav, sest neid tinti pritsivaid isendeid ikka näkkas. Kuid miski hetk otsustasid ka nemad, et tööpäev on läbi ning rohkem neid välja tirida ei õnnestunud.
Seejärel tagasi kaldale ning koju kalu praadima. Siiski retk oli sedavõrd edukas, et sai korraliku söömaaja ning laheda päeva, mida meenutada.