Farmis 4.- Kultuur ja Elu 1

-->

See nädal oli kohalik aasta suursündmus, ehk siis Newdegate masinapäevad. Juba mitu nädalat enne sai vabatahtlikkuse alusel selleks ettevalmistusi tegema hakata. Kes niitis muru, kes vedas kaablit, kes tegi süüa, kes rääkis kogu aeg. Kogu masinapäevadest teeniud raha läks külaelu edendamiseks. Üks aasta ehitati siis selle eest külla välibassein, teine aasta osteti tuletõrjeauto ning see aasta pidi tulu minema ambulantsi avamiseks.

Siinses ühiskonnas on vabatahtlikkus ja raha kogumine ülla eesmärgi nimel (nagu näiteks vähiga võitlemine, kiirabi ja pritsumeeste toetamine) väga populaarne. Ning väikeses kommuunis nagu siin, aitab igaüks võimaluste alusel. Mu ülemus oli väga lahke ning aitas sellega kommuuni, et ma pidin nädal aega masinapäevade ettevalmistus tiimis töötama. Kuna enamus on siin vabad inimesed, kes 8-5 ni ei tööta, vaid töötavad siis, kui on vaja ning hooajal nädalate viisi väga vähese uneajaga, siis oli neil ka nädala sees piisavalt aega masinapäevade ettevalmistamiseks.

-->

Masinapäevad ise olid messilaadne üritus, platsil oli lõputu hulk tehnikat ning lastele ja naistele oli oma meelelahutus. Kohale tuldi enamasti autoga, kuid rikkam rahvas eelistas lennukeid.

.

Bossu naine organiseeris masinapäevadel igaaastast moeetendust. Nimelt tulid siis Perthist kohale modellid, kes demonstreerisid, siis ümbruskonna riidekauplustes olevaid viimaseid moetrende ning, et asi liiga urbaniseeruv ei näiks, siis osa showst oli ka lambavillast tehtud riiete demo. Aga modellid olid oma nime väärt- saledad ja pimestavalt ilusad. Naljakas oli vaadata, kuidas talumehed showd vaatasid, esiritta nagu keegi ei trüginud, kõik hoidsid veidi eemale, kuid silmad olid kõigil punnis peas, kaasaarvatud minul. Et meelest ära ei läheks sai ka video tehtud, kuna mu fotoka mälu sai täis, siis kahjuks on video ainult mõnigad sekundid.

Tehnika poole pealt jäid mulle silma erinevad päikesepataride kasutus applikatsioonid. Ilm oli see aasta siin väga pilvine ja külm nagu Eestis enamus aega ning minu jaoks oli väga üllatav, et isegi pilves ilmaga need päikesepaneelid genereerivad energiat üsna usinasti. Nii et peaks olema täesti kasutatav ka Eesti kliimas. Ning paneeli hind ise polnud ka enam teab mis kõrge 1500 AU. Mitu ekspositsiooni oli kasutas saadavat päikeseenergiat vee pupmamiseks.

Kohal olid ka õhumüüjad. Õhumüüjateks nimetan ma müügimehi, kes müüvad toodet mis näib lihtne põhjendamatult kallilt, kuid teevad seda hästi. Tooteks oli siis hitchmaster. Väidetavalt maailma parim leiutus aastal 1995. Lahendus ise oli lihtne kuid geniaalne, aga pahviks lõi hind 60 daala ning nagu ikka sellistel juhtudel käib juurde jutt, et osta kohe sest, see on nii odav vaid siin ning kui kohe ei osta, siis on mujalt palju kallim osta. Nagu teleturg.

Ma ei tea, küll kuidas tema seda toodet toodab, kuid Normas oleks selle toote omahind tulnud seeriatootmisel kindlasti alla krooni, sest toode oli ise lihtsalt tavaline stantstud junn. Aga au sellele vanale, sest presentatsioon, mis ta tegi ja kuidas ta oma toodet presenteeris, oli väga hea ning peaaegu oleks ma mina omale ühe komplekti ostnud selleks, et toetada nutikust ja leidlikku lähenemist mitte, et mul seda nii iga päev vaja oleks.

Aga natuke Eestimaist ja oma oli ka esindatud. Aga ainult terane silm oskas selle siit välja leida. Vana turvavöö valmistajana leidsin siis Scania turvavöö pealt järgmise etiketi.

Kuna ma miskit omale osta siin ei saa, sest kõik mänguasjad, mis ostan, pean ka kaasas kandma, siis ainsateks ostudeks masinapäevadel jäi 2 pudelit head shiraz’i veini, mis imelikult kiiresti kurgust alla läks.

Masinapäevadel oli mu majas bossu pankurid, oleks eelistanud küll neid modelle, aga mis teha. Bossu naine käis paar päeva enne maja inspekteerimas, ning sellisesse seiskorda viimas, et oleks võimalik pankureid võõrustada. Võttis tolmu, pesi põrandaid jne. Kahjuks unustas ta ära, tugitooli kamina kõrval. kuna mul peab tuli pidevalt all olema ning kütan siin ainult miskeid kände, mis palju tuhka annavad, siis tugitool oli mõnusa tuha kihi all. Kui pankurid õhtul saabusid, siis istusid maha ning üks neist istus ka sellele tuhasele tugitoolile. Pankuri must ülikond sain mõnusalt halliks. Mina muidugi ütlesin selle peale, et nüüd sa integreerud paremini kohalike maaoludega, kuna näed rohkem maamehe sarnane välja. Kui boss küsis mult pärast masinapäevi, kuidas sa siis pankuritega hakkama said, siis vastasin et hästi ning jutustasin eelmainitud loo. Bossu reaktsioon oli: „ What I owe 2,5 miljon bucks to those guys”.

Viimasel päeval toimus Abba koopiaansambli kontsert. Olevat esimene kontsert Newdegate ajaloos. Kontsert oli hea, kõik tuntud lood ning huvitav oli ka kuulata kui asutraalastest bändiliikmed
rääkisidinglise keelt rootsi aktsendiga.