neljapäev, oktoober 30, 2008

Sitast saia tegemas.

Pealkiri on intrigeeriv, selleks et tähelepanu äratada, sest sellest olen ma siin oldud aja jooksul aru saanud, et asju tuleb alati suuremaks puhuda, mitte väiksemaks !!! Aga millest siis selline pealkiri. Ilm on olnud viimasel nädalal vahelduv, mis tähendab et vili Wheatbeltis pole veel valmis ja mina nüüd ilma autota ei saa poste enam galvaniseerida ning muidu ka igav kui just linna peale ei lähe. Kõllasin siis eile agentuuri ning rääkisin et enam liikumisvahendit pole ning äkki on miskit muud pakkuda kuhu kondimootor kohale viib. Paar tundi hiljem helistasid, et kohalikus leivatehases on töö pakkuda ning see algab kahe tunni pärast. Ohoo leivatehas, see tähendab ju pirukaid ja muud head ning nii siis otsustasingi minna ja vaadata.
Leivatehas on suur, väga suur. Minu jaoskond on nagu pealkirjas mainitud saia ümbertöölemine, ehk siis see sai mis poodidest tagasi tuleb, riivitakse peeneks ja pannakse kotti riivsaia nime all. Samuti saab teha suuremaid graanuleid, mis segatakse miskite maitseainetega ja pannakse suurtesse kotitesse ning koti peal nagu ikka Made in Australia . Ma ise arvan et need tooted lähevad humanitaarabiks kas siis katastroofipiirkondadele või siis arengumaadele nälja peletamiseks.
Eile sai tehti ka Homebrandi, kui ka Black&Coldi , mis on siis kohalikud säästutooted. Töö iseenesest on raskem kui seda oli galvaanikas, kuna tegu on ikkgagi konveieri ääres olemisega ning kui jorjutama jääd siis on jama, sest konveier ei tohi tühjaks jääda. Samuti peab miski osana passima konveierit, et plastik ei läheks läbi ning sellest riivsaia ei tehtaks. See on üsna nüri, lihtsalt passi ning kui aeg hiline on siis on silmad ka juba pilukil ning üsna kerge on viga läbi lasta. Eile lasin ma ükskord plastiku läbi nii et nüüd on siis kuskl riivsaia sees ja natuke plastikut, vahetuse vanem oli muidugi selle peale pissed off, sest kui plastik läbi läheb, siis see ummistab ka seadmed ning nõuab extra puhastamist, ning kellele meeldiks kui toidu sees on ka pisikesed kiletükid. Kuid nagu juba Normas sai järeldtatud visuaalne kontroll pole kunagi 100% ning nagu ma ka kuulsin siis pole ma esimene kes plastiku läbi laseb.
Niipalju saia pole mina oma elus näinud, samuti pole ma pidanud ära viskama nii palju sellist saia mis poes on kõige kallim. Saiad mida riivitakse peavad olema ilma igasugu lisanditega välja arvatud igasugused terad, seepärast olli küll eile üsna valus visata ära kümnete kaupa igasugu rosina ja puuvilja saiu, muffine, pannkooke ja muud sellist. Imelik jah see tööstuse värk kui nõue on selline, siis seda peab täitma. Ja tööpäeva lõpus kärutasin siis 5 konteinerit mittesobivat saia ( kus juures best beforeini oli veel mitu päeva aega) lihtsalt prügikasti.
Tavaliselt peaks ju sellistes kohtades hulgaliselt igasugu närilisi olema, kuid eile neid mulle silma ei hakanud, küll aga nägin ma nii suuri (ca pöidla suurune) prussakaid või miskit muud analoogilist elukat siis, mida ma pole elu sees näinud.
Päeva lõpus võib igaüks saia kaasa võtta, eile ma seda ei jätnud kasutamata ja võtsin kaasa musta leiba, mida oli ka riivimiseks toodud. Esimest korda sain siis australias leiba. Tõsi küll tegu polnud küll traditsioonilises mõttes leivaga, sest maitsest järeldus et tegu polnud juuretise baasil, vaid lihtsalt rukkijahust tehtud saiaga, kuid mis ma nurisen kõlbab küll kui pole nii kaua seda saanud.
Tegu on õhtupoolse vahetusega, mis algab kell 4 ja lõpeb 12, kuid kuna vana saia on nii palju siis on saadaval ka ületunnid, mistõttu eile lõpeatin alles kell 2 öösel.
Tööd teen siis siin seni kuni viljahooaeg pihta hakkab, ehk siis max 2 nädalat, juhul kui ma muidugi siis suurt käru korda ei saada;)

esmaspäev, oktoober 27, 2008

Automüük



Osa 1. Ettevalmistus
Kuna rego (miski kohalik maks auto registreerimise eest) hakkas varsti läbi saama ning uus töö autot ei nõua, siis alustasin eelmine nädal kampaaniat auto müük. Kampaania alguseks oli muidugi auto korda tegemine. Auto korda tegemine siin tähendab rohkem müügikorda tegemist, sest tehniliselt oli see kogu aeg solid car olnud nagu.
Kuna avariist saadik oli tagumise luugi ja kere vahel piisavalt ruumi siis esimesena kõrvaldasin selle. Majaomanik pakkus muidugi lahkelt abi, kuid teinekord ei oska abisaaja (mina) seda hinnata ning seepärast ütlesin talle:you man , this is not your business. Nimelt läks ta haamriga liiga hoogu mistõttu auto hakkas kahtlaselt mõlki minema. Kuid siiski pärast mitut tundi mõõda ja reguleeri tööd sai asja fonksu.
Järgmisena proovisin kõrvaldada kõikvõimalikud naginad mis odava ja plastikut täis autoga kaasas käivad nagu sukk ja saabas. Igasusgu liimimised ja mõned kruvid plekki tegid asja igati paremaks.
Niisiis peaaegu müügikõlbulik. Aga ei siiski. Nimelt meenus see, et nagu inimeste puhul ikka, et kõigepealt vaadatakse välimust, ning kui see ei meeldi, siis sisusse ei viitsita süübida. Nii ka auto puhul et kui igasugu kriimud peal ja üks auk samuti ( see tekkis siis kui üritasin tagaluugi kaudu autosse sisse tungida), siis kindlasti oleks arvatud et kehv auto. Läksin siis kohalikku autopoodi, miskit värvi küsima. VIN numbri järgi segati mulle siis sprayvärv kohapeal kokku ning pool tundi hiljem sai siis auto make-upiga alustatud. Augu peale panin teibi ja värvi peale, kõik kriimud ja konarused „puuderdasin“ ära. Nii et välja tuli nagu mõni tšikk enne peole minekut, ülespuhvitud ja ahvatlev.
Osa2 Müük.
Müügiks sai kasutatud mitmeid kanaleid. Poest sai kuulutuse jaoks osta ilus värviline paber et ikka silma hakkaks. Kohalikud teadetetahvlid ja packerite hostellide seinad sai kuulutusi täis kleepida. Samuti sai kuulutus panna Eesti mitteametlikku rahvastikuregistrisse nimega orkut, kuid kohalikud moded olid selle niipea kui see sinna ilmus maha kruvinud. Ega rahvastikuregister pole mõne mehe müügiplats. Samuti kruvisin kuulutused ülesse Quokkasse ja gumtreesse ning nädalavahetuseks viisin kohaliku ristmikule, kus olen ikka aeg-ajalt autosid müügikuulutustega seismas näinud. Kuid kohalik shire otsustas et see pole küll õige koht auto müümiseks, ning palus mind neid sposoreerida 30 doltsiga- dirty bastards.
Kõnesid hakkas tulema mitte küll palju kuid siiski mõned.Ok saame siis kokku ja teeme proovisõidu. Miskit mooramaa mehed (välimuse järgi miski Pakistan äkki), siis uurisid ja puurisid ning siis meeldib korras ja puha. Ok mina rahul, et tundub et diil sünnib.Kuid kui nad hakkasid hinda pakkuma, siis oli see 30% nõutust vähem. Väike mõttepaus minu poolt ning vastuseks ei. Mõtlesin et prole peab nädal aega galvaniseerima et teile head teha. Parem teen head teadlikult. Pärast viit minutit kauplemist ei andnud me kumbki järg ning läksime sõbralikult lahku.
Järgmine huviline oli samuti mooramaa mees. Kuna see eeldas, et on tegu automaatkastiga (kuigi kuulutuses oli selgelt manual), siis olin päris hirmul kui ta sõitma hakkas ning nii see oli pärast esimest ristmiku ütlesin, et ma sõidan ise sa istu kõrval, sest nii on ohutum nii sidurile kui ka minule. Lubas järgmine päev oma vennaga tagasi tulla, kes pidi manualiga sõita oskama kuid ilmselt läks ta kuskile mujale, sest mina teda enam ei näinud.
Olid mõned kõned veel, kuid aussile omaselt olid need rohkem bla-bla-bla kõned, millest villa kätte ei saanud.
Ok tundub et hind liiga kõrge kiirmüügi jaoks, seepärast tegin järgmine nädal väikse ale ja uued kuulutused välja ning note tingi järelt ära. Seekord oli, ma ei tea kas tänu tähtede seisule või alele igatahes huvi väga suur. Tunni aja jooksul leppisin kokku kolm test-drivingut ning 2 tunni pärast oli auto müüdud ning ilma igasuguse hinnaalanduseta. Ostjaks oli vanem inglise härra. Nagu ma enne kirjutasin, et teen head teadlikult, siis kandsin ka seekord miski raha üle labi Hansapanga annetuskeskkonna heatagevuseks.
Nii et nüüd olen siis jalamees. Küsisin CBHist (selle kohta plaanis ka varsti lugu kirjutada), kes on mu tulevane tööandja, et andku mulle selline töökoht, kus autot vaja ei lähe ning nad lubasid sellega arvestada. Aga jah erinevalt Gofist, mida vist ma eestis ei saa kunagi müüdud, ostsin siin ma auto sõitsin sellega 6 kuud ringi ning müüsin veel profitiga vot nii on lood.
Koos auto müügiga lõppes ka mu „karjäär“ galvaanika tehases ning praegu loodan et vili saab kiiresti valmis ning ma saan storage pointis kiiresti uue tööga alustada, sest aastalõpp läheneb kiiruga ning mul uue aasta algul tripimise plaanid peas.