21.02.2008

Maailma kiireim internet asub Frankland riveris.
Selline irooniline pealkiri siis, jah täna sain siis interneti kohalikus külakeskuses, aga teie saate ilmselt seda postitust lugeda ei tea millal. Nimelt on siin maailma aeglasem ja samaaegselt kallim internet ning see liigub üle interneti. Üritasin siis siin vaadata oma maile, teha mõned blogi postitused ning teha ära ka eelmise aasta tuludeklaratsiooni. Kuid kõik need olid vaid naiivsed lootused, ei saanud ühtki asja tehtud, sest enamus aega läks ootamisele. Olin internetis 30 minutit sellest enamus ootasin, et ta avaks mõnegi lehe. Ilmselt on ikka Eesti siit liiga kaugel et net sinna ei ulatu. Ja võib öelda et see oli ka elu kallim ootamine, sest see maksis 5 taala (50 krooni). Homme viib boss meid Albanisse (120 km eemal siit) poodi, mis on väheke suurem koht, loodan et ehk õnnestub mõni turvamata võrk leida või raamatukokku minna, et oma asjad korda ajada. Olen kurat ära hellitatud Eestiga, kus püsiühenduse ja mobiili levi võib leida igast kohast. Mobiiliga on siin nii, et kui lähen ühe kindla koha peale 1,5 km. eemal ja telefoni üles tõstan, siis saan 2 pulka kätte ning SMSi lähedastele ära saadetud. Suur riik pindalalt mis seal öelda. Samas aga telefon ja fax on igalpool. Mitte ei saa aru, miks ei saa siis miskit modemit telefoni liini taha panna ning ka miskit sissehelistamise sugust teenust siin pakkuda, parem ikkagi kui mitte midagi. Ilmset e-riik ja muud proletariaadi elu mugavamaks tegevad asjad on siin alles kauge tulevik.
Homme peame ostma Albanist ära ca kuu söögi, sest kohalikus poes, mis asub 10 km. eemal on nii kallid hinnad. Homme loodame mõne Woolforhi või Colesi leida, kust saame hulgi ja odavamalt.
Mis oleme siin senini teinud. Kõike, mis vaja teha ja kõike mida püsitöölised ei taha teha. Koristanud, pühkinud, pesnud, värvinud, viinamarja rea poste vahetanud. Viimane on väga kurnav töö sest see punane muld on nii kõva.
Eile tegin tutvust ka John Deeri traktoriga, mis saab järgmised kuu aega minu teiseks koduks tegin käruga väikese tiiru ning näitasin ülemusele et ma oskan käruga tagurpidi manööveredada. Sellest, et olen käruga ennist palju sõitnud on kasu, sest ma olin ainus, kes esimene kord viinamarjapõllul rea vahelt käruga välja ukerdas, teistel läks kauem aega, sest neil käruga tagurdamise kogemus puudus. Trakats ise on viimase peal 90 hobust, CD mängja, roolivõimu, kliimaseadme ja muude mugavustega, arvan et jõuan sellest veel palju kirjutada kui hooaeg ükskord peale hakkab. OK kribatud küll kui miskit uut ja rabavat, panen kirja