Võrreldes mai kuuga on töötingimused muutunud ränkadeks. Kätte on jõudnud suvi, mis tähendab konstantselt kuuma (+30 päeval) ning niiskest ilma (õhuniiskus 90%). Kui juba väljas selline ilm on, siis suures rauakolakas nimega tuulegeneraator on tingimused veel hullemad. Kuna olen jälle sattunud öövahetusse, siis õhtul 10 ajal on tuulikus +32 ning hommikuks see langeb +29le. Nii palav ning niiske on, et särgi võib genust välja tulles vabalt välja väänata. Selline niiskus tähendab muidugi, et igasugu isolatsioonid faaside vahel on olematud ning isegi kui töö varem valmis saad, siis aega kulub ikka sama kaua, kuna mootoreid tuleb mitu päeva kuivatada. Enda ja töökaaslaste peal avalduvad need tingimused sellega, et kõigil igasugu haavad mädanevad, on punased ning paistes. Klient on ka muutunud jäigemaks, küllap saab aru et Soome töökultuur pole ikka nii kõrgel tasemel, mis Jaapanis ning selleks et kvaliteeti saada, tuleb kogu aeg ora p...sses kukil istuda. Õige ka, sest ainult nii saab rahuldava tulemuse. Küllap ülim kvaliteet ongi see, milleks Jaapani kaubad on maailma parimad.
Nädala lõpul siirdume Goto saarelt tagasi Kagoshima lähedale, kuhu jääme selle perioodi lõpuni, sest seal ootab tervelt 15 tuulikut ees.
P.S Meie autojuht on suur melomaan. Iga päev tööle mp3 mängja mängib ning seda mitte just kõige vaiksemini. Aga igatahes laadisin ta USBle üks päev kogu Eesti muusika, mis mul arvutis oli ning eile oligi DJ välja valinud ka 2 Eesti laulu, Andres Otsa-Puurida ning Terminaatori- Kuutõbine. Peaks talle andma ka " Jan Uuspõld läheb Tartusse" filmi, ehk siis linateose, mida ma alati näitan oma välismaa tuttavatele, kui nad pärivad kuidas teil ikka seal elu on, selles eksootilises kohas nimega Eesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar