Mhm...- mida arvata!
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10577:masu-sueuedlasteks-on--loodusseadused-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3296
neljapäev, aprill 29, 2010
kolmapäev, aprill 28, 2010
Vulkaanipurse 2.
Esimest osa saab lugeda siit
Riia-London.
Plaaneeritud lahkumine hommikul kell 8, planeeritud kohalejõudmine järgmine päev kell 20.00 õhtul Inglise aeg. Kokku siis 38 tundi ajavahesid sisse arvestades. Kui nii võtta siis väga hull polnud, mäletan et rongiga Adelaidest Perthi võttis umbes sama aja. Võin siin tunni paariga puuse panna. Kitsad istmed ning pilgeni täis buss oli see, mis hirmutas. Aga kui sõit pihta hakkas polnud asi pooltki nii hull. Riia oli esimene peatus ning kuna inimesi korjati peale kogu Ida-Euroopa osast kuni Warsavini välja, siis iga paari kolme tunni järgi oli erinevates linnades peatused, seega jalgu sai sirutada ning värsket õhku ka hingata. Ses mõttes oli päris huvitav, polnud Leedut näinud, ning ka mõnus tunne oli igast piirist lihtsalt läbi sõita ilma miskit passi näitamata. Teekond kulges marsruudil Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Holland-Belgia-Prantsusmaa- Inglismaa.
Seda millal Saksast Hollandisse sealt edasi Belgiasse ja Prantsusmaale jõudsime, ma tähele ei pannud, miskeid piire nende vahel pole. Pühapäeva õhtupoole jõudis buss aga Calaissee, kus läbi eurotunneli rong bussi üle Inglise kanali 30 minutiga viis. Pärast tunnelist väljumist terendaski London juba. Londonist tekkis hinge uus kahtlust, kuna olin ennemalt kuulnud, et lennukeeld on laiendatud, et äkki lennujaam on füüsiliselt suletud ning sinna sisse saada pole võimalik ning ka bussid sinna ei vii ning tuleb ööseks ööbimiskohta otsima hakata. Õnneks bussid siiski käisid ning õnnestuski õhtuks lennujaama jõuda.
Osa 4 Standsted lennujaam.
Kui lennujaama õhtul kella 10 paiku jõudsin, eeldasin, et siin on miski AirAsia punkt, kus saan lennu ümber broneerida. Kuna tegu on säästulennufirmaga, siis see oli vaid tühi lootus. Kuna Malaisias oli öö tol hetkel, siis tundus õige olevat kiri panna kohe teele enna magamaminekut, et neil hommikul tööle tulles oleks see silme ees. Õnneks oli mul Austraalia mobiilil endiselt veidi krediiti järel, mistõttu sain läbi mobiili interneti minna. Emaili sisu oli, et olen lennujaamas ning tehke palun mis võimalik, et mind panna esimesele lennule Aasia poole ning samas broneerige ka edasilend Perthi. Järgmisel päeval sain kinnituse et piletitega 21 ks. aprilliks.
Esmaspäeval 19.04 tulid uudised, et vulkaani tegevus Islandil on raugemas ning tõenäoliselt avatakse õhuruum kolmapäeval, see on siis 21-l, mil pn mu lend. Kuna lennuruum oli nagu nii suletud vähemalt 20ndani, siis oleks piletid 21 Londonist ja 22 KList suht esimesed, mida võimalik saada oleks. Lootus varises kokku jälle teisipäeva hommikul, kui teatati, et vulkaan on jälle aktiveerunud ning teisipäeva õhtule plaanitud õhuruumi avamine on jälle edasi lükatud. Kolmapäeva hommikul oli telefonis SMS Airasialt, et lennuruum on avatud ning plaanitud lend 21 toimub, nii et tuligi välja et sain pileti esimesele lennule Aasiasse. Oleks ma nüüd selle sõnumi Eestis saanud, oleks päris keerukas end Londonisse 12 tunniga organiseerida, eriti seda veel olukorras, kus säästulennufirmad ei lenda. Seega tundus, et otsus bussiga Londoni tulla osutuks õigeks.
Ryanair alustas lende neljapäeval 22.04.
Lennujaamas veetsin täpselt 3 ööpäeva. Kuid kuna tuba oli soe, kodust kaasa võetud tekk ning võileivad kestsid, siis kõige hullem see olukord polnudki. Iga päev käisid lennujaama töötajad jagamas süüa, üks päev üks härra tõi kõigile võileibu ning üks öö aeti üles kui miski juudi liikumine tõi kõigile vett ja saiakesi!
Ülisuure isa lennujaama elanikest moodustasid ida eurooplased, minu taga magasid erinvad lätlste grupeeringud, samuti oli palju poolakaid näha, aga kaasmaalasi ei kohtanud. Seega see jutt, mida räägitakse, et Eestis on kõige väiksem väljarändajate hulk pärast Euroopa liiduga liitumist peab paika.
Riia-London.
Plaaneeritud lahkumine hommikul kell 8, planeeritud kohalejõudmine järgmine päev kell 20.00 õhtul Inglise aeg. Kokku siis 38 tundi ajavahesid sisse arvestades. Kui nii võtta siis väga hull polnud, mäletan et rongiga Adelaidest Perthi võttis umbes sama aja. Võin siin tunni paariga puuse panna. Kitsad istmed ning pilgeni täis buss oli see, mis hirmutas. Aga kui sõit pihta hakkas polnud asi pooltki nii hull. Riia oli esimene peatus ning kuna inimesi korjati peale kogu Ida-Euroopa osast kuni Warsavini välja, siis iga paari kolme tunni järgi oli erinevates linnades peatused, seega jalgu sai sirutada ning värsket õhku ka hingata. Ses mõttes oli päris huvitav, polnud Leedut näinud, ning ka mõnus tunne oli igast piirist lihtsalt läbi sõita ilma miskit passi näitamata. Teekond kulges marsruudil Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Holland-Belgia-Prantsusmaa- Inglismaa.
Seda millal Saksast Hollandisse sealt edasi Belgiasse ja Prantsusmaale jõudsime, ma tähele ei pannud, miskeid piire nende vahel pole. Pühapäeva õhtupoole jõudis buss aga Calaissee, kus läbi eurotunneli rong bussi üle Inglise kanali 30 minutiga viis. Pärast tunnelist väljumist terendaski London juba. Londonist tekkis hinge uus kahtlust, kuna olin ennemalt kuulnud, et lennukeeld on laiendatud, et äkki lennujaam on füüsiliselt suletud ning sinna sisse saada pole võimalik ning ka bussid sinna ei vii ning tuleb ööseks ööbimiskohta otsima hakata. Õnneks bussid siiski käisid ning õnnestuski õhtuks lennujaama jõuda.
Osa 4 Standsted lennujaam.
Kui lennujaama õhtul kella 10 paiku jõudsin, eeldasin, et siin on miski AirAsia punkt, kus saan lennu ümber broneerida. Kuna tegu on säästulennufirmaga, siis see oli vaid tühi lootus. Kuna Malaisias oli öö tol hetkel, siis tundus õige olevat kiri panna kohe teele enna magamaminekut, et neil hommikul tööle tulles oleks see silme ees. Õnneks oli mul Austraalia mobiilil endiselt veidi krediiti järel, mistõttu sain läbi mobiili interneti minna. Emaili sisu oli, et olen lennujaamas ning tehke palun mis võimalik, et mind panna esimesele lennule Aasia poole ning samas broneerige ka edasilend Perthi. Järgmisel päeval sain kinnituse et piletitega 21 ks. aprilliks.
Esmaspäeval 19.04 tulid uudised, et vulkaani tegevus Islandil on raugemas ning tõenäoliselt avatakse õhuruum kolmapäeval, see on siis 21-l, mil pn mu lend. Kuna lennuruum oli nagu nii suletud vähemalt 20ndani, siis oleks piletid 21 Londonist ja 22 KList suht esimesed, mida võimalik saada oleks. Lootus varises kokku jälle teisipäeva hommikul, kui teatati, et vulkaan on jälle aktiveerunud ning teisipäeva õhtule plaanitud õhuruumi avamine on jälle edasi lükatud. Kolmapäeva hommikul oli telefonis SMS Airasialt, et lennuruum on avatud ning plaanitud lend 21 toimub, nii et tuligi välja et sain pileti esimesele lennule Aasiasse. Oleks ma nüüd selle sõnumi Eestis saanud, oleks päris keerukas end Londonisse 12 tunniga organiseerida, eriti seda veel olukorras, kus säästulennufirmad ei lenda. Seega tundus, et otsus bussiga Londoni tulla osutuks õigeks.
Ryanair alustas lende neljapäeval 22.04.
Lennujaamas veetsin täpselt 3 ööpäeva. Kuid kuna tuba oli soe, kodust kaasa võetud tekk ning võileivad kestsid, siis kõige hullem see olukord polnudki. Iga päev käisid lennujaama töötajad jagamas süüa, üks päev üks härra tõi kõigile võileibu ning üks öö aeti üles kui miski juudi liikumine tõi kõigile vett ja saiakesi!
Ülisuure isa lennujaama elanikest moodustasid ida eurooplased, minu taga magasid erinvad lätlste grupeeringud, samuti oli palju poolakaid näha, aga kaasmaalasi ei kohtanud. Seega see jutt, mida räägitakse, et Eestis on kõige väiksem väljarändajate hulk pärast Euroopa liiduga liitumist peab paika.
laupäev, aprill 24, 2010
Vuklaanipurse 1.
Lähedased teavad et tahtsin uuesti Aussi minna mõtega teravilja külvama samale farmerile kellele eelmine aasta. Kuid kõik ei alati nii ku plaanitud siin siis aasia lugudele vahlduseks miskil muul teemal lugemist paar järgmist nädalat.
Osa 1. Pärnu-Riia-Pärnu
Teatavasti kui miskit on 100% kindel, siis pole miski kindel. Et kõik ära rääkida alustan algusest. Kuna farmer kelle juures eelmine aasta nisu külvasin kutsus mind tagasi selleks aastaks ning kuna kallil kodumaal töölootused on nagu nad on, siis otsustasin jah öelda ning minna mõneks ajaks Austraaliassse tagasi. Nagu ikka sellistel puhkudel tavaks ostsin säästupiletid Ryanair - Airasia kombinatsioon teekonnaga Riia-London-KL-Perth.
Algus läks nagu plaanitud öine buss Riia lennujaama, lennujaamas Ryani check in ning lennukile minema. Kui lennuk oli ees ning kõik asusid peale minema, tuli uudis, et lend on tühistatud, kõik võtku kotid välja. Kuna mul Airasia lennuk läks alles õhtul, siis ma selle pärast ei pabistanud, küllap läheb järgmine lennuk. Ronisin tagasi välja ning järjekorda, kus Ryanairi putka juurde oli juba tekkinud suur saba uudishimulikest inimestest. Peagi hakkasid liikuma esimesed kõlakad, et Isalandil olevat vulkaan öösel pursanud, mistõttu lennukid ei saa liikuda. Pidasin seda miskiks lolliks naljaks, ning ei osanud sellest esialgu miskit arvata. Seisin sabas 2 tundi, kuid kuna saba kuskile ei liikunud ning mingit informatsiooni ei jagatud läbi lennujaama ruupori, siis ostsin Läti telekomilt 24 tundi wifit et uurida, mis siis toimub neti kaudu.
Kuna mul oli Aasia lend alles hilja õhtul, mõtlesin, et, äkki õnnestub ehk õhtuse lennuga Londonisse jõuda. Kuid lennujaama töötajad olid üsna kindlad, et ka see lendu ei toimu.
Stanstedi lennujaama kodulehel olid kõik muud lennud tühistatud välja arvatud AirAsia, mille juurde oli kirjutatud, et edasi lükatud.
Mõtlesin et kui AirAsia peaks lendama, siis mina küll Londoni õhtuks ei jõua. Läksin siis AirAsia kodulehele ning uurisin õhtuse lennu kohta. Proovisin ka helistada, kuid uuema versiooni Skype ei lase kõne edasi suunata kui tegu on valikutega a la et informatsiooni saamiseks vajutage 1, reservatsiooni muurmiseks vajutage 2 jne. Laadisin siis nii paar aastat vana Skype versiooni arvutisse, millega sain küll lõpuks õige liini otsa, kuid kuna liinid olid nii umbes, siis keegi ei vastanud ning tulemuseks oli suure hulga raha kulutamine Beethooveni sünfooniat kuulates telefoni toru otsas. Ainus viis tol korral AirAsiaga ühdust saada oli webchat, aga ka sealt miskit ei osatud öelda. Lõpuks tuli kinnitus kodulehele, et õhtul ühtki lendu ei toimu, mulle oli see teatav kergendus tol hetkel, see tähendas, et pilet hapuks ei läinud.
Osa 2 Riia- Pärnu-Riia-London
Ei jäänudki muud mul üle kui seljakott selga võtta ning nagu Kiir Venemaalt tagasi tulla. Õhtul olin kodus tagasi. Saatsin enne magama minekut veel AirAsiale kirja, et nad mu Perthi lendu ei tühistaks, vaid lükkaks edasi, kuna ma ju kuidagi Londonist edasi ei saa. Järgmisel hommikul tõusin üles ning asusin mõtlema, mida edasi teha. Hulka raha oli kulutatud lennupiletitele bussipiletitele kindlustusele ja muule sellisele ilma igasugu tulemuseta. Mida teha? Samas paari nädala pärast hiljem Aussi minna oleks juba liiga hilja - hooaeg käiks.
Kui Riia-Pärnu piletit bussijaamas ostsin, siis nägin et Ecolines sõidab ka Londonisse. Esialgu sellele palju tähelepanu ei pööranud, mõtlesin, et kodus broneerin Ryanairi lennu ümber ning paari päeva pärast õhuruumid on jälle avatud ning tavaelu läheb edasi. Ryanairi koduleht näitas aga, et esimene võimalus lennata Londoni Riiast oli nädala aja pärast reedel. Senini oli kõik kinni broneeritud. See oli hilja mis hilja, sest tahtsin Londonis olla esimesel võimalusel kui AirAsia lendab. Helistasin Ecolinesisse ning küsisin, kas järgmise päeva Londoni bussile on piisavalt kohti. 14 oli vastus. Mõtlesin, et see paar päeva, mis õhuruumi kinni hoitakse, saan ma kasutada selleks, et kulgeda Riiast Londoni poole. Ning pealegi oli vahepeal AirAasia kodulehel kirjas, et panevad 18ndal lisalennukid teele. Lisaks oli kirjas, et reisijatel palun mitte tulla lennujaama. Hinge tekkis kahtlus, mida teha kui lennuruum jääbki suletuks kuudeks nagu ajakirjandus ja muud maailma lõpu kuulutajad ennustasid. Saaks olema tore kultuurireis läbi kevadise Euroopa. Kui kõik mõtet peas läbi olid seeditud, siis jõudsin järeldusele, et tuleb riskida ning minna Londoni järgmine päev bussiga ning naiivselt loota, et vulkaan vaibub lennuruum avatakse varsti. Hakkasin siis bussipiletid broneerima läbi neti ning ülla ülla kõik piletid olid välja müüdud. Proovisin mitmeid kordi, ikka sama lugu. Uurisin siis muude firmade võimalusi, kuid ikka sama lugu- kõik välja müüdud. Helistasin igaks juhuks veel Ecolinesse et küsida, mis lugu on ning vastus oli kurb- välja müüdud. Järgmine buss pidi minema 5 päeva pärast. Proovisin veel veidi aja pärast ning läbi neti broneerida ning seekord näitas arvuti miskeid vabu kohti ning lubas maksmise juurde. Kuna eelmine kord hansanetiga maksta ei saanud, siis otsustasin proovida seekorda Aussi krediitkaartiga. Nagi ikka maksmise juures, mõtles kaua aega ning siis ütles, et makse ebaõnnestus panga või firma tõttu. Mõtlesin, et äkki oli põhjus WIFI ühenduses, mida ma kasutasin ning otsustasin korra veel proovida, kuid sama lugu- tagasilükatud. Igaks juhuks vaatasin seejärel oma pangakontot ning sealt oli ennäe kaks korda raha maha võetud ! Piletit mul ikka polnud. Helistasin siis panka, et aru pärida, kas on võimalik tehing tagasi keerata. „ Ei ole,” oli vastus. Helistasin siis uuesti Ecolines’isse et aru pärida- raha võetakse aga piletid ei anta. Nad vaatasid et jah ma olen broneerinud, aga raha neile saabunud veel ei ole ning ka piletid mul endiselt pole, kuna kohti pole. Lohutuseks pakkusid pileteid aga Antwerpenisse Belgias. Uurisin veidi netis, kuid see oleks liiga kulukaks ja määramatuks läinud, kuidas sealt edasi saada. Kuidagi rongiga Brüsselisse, sealt edasi Pariisi ning siis Londoni. Aga netist piletihinda 280 eurot vaadates kadus igasugune isu ära, liiga kallis oleks see kokku tulnud.
Pahandasin, et miks siis süsteem nii on ehitatud, et raha võetakse aga piletit ei anta. Ma ei tea aga keset sõnelust, miski hetk leiti, et homsele bussile on siiski üks vaba koht. Jah te olete maksnud aga, kuna raha pole meile veel üle tulnud, siis ei saa me teile seda piletit anda. Teatavasti võtab mõningase aja kuni aussi kontolt raha bussifirma kontole jõuab.
Pärast seda kui sain neilt kinnituse, raha mulle tagasi kantakse niipea kui see neile kunagi jõuab, nõustusin tegema otsese pangaülekande Eesti kontolt selle viimase pileti eest ning tõestuseks ülekande kohta saatma maksekoopia e-mailiga. Lõpuks asjad ometi liikusid ning pärast nii umber 10 telefonikõnet oli mul pilet Riia London järgmiseks päevaks olemas ning seda siis kolmekordse makse eest. Loodetavasti kunagi kui ajad jälle veidi normaaliseeruvad saab siis krediitkaartilt kaks kordavirutatud raha tagasi.
Järgmiseks oli vaja leida viis kuidagi järgmine päev Riiasse jõuda. Mõte oli kasutada sama ööbussi, mis 2 ööd tagasi, kuid nagu eeldada selleks ajaks kui ma sellele piletit osta tahtsin, oli see välja müüdud. Helistasin siis vennale kurtsin muret ning kuna Pärnu Riia on vaid 180 km, siis tagasi Riiga sain autoga.
Järgneb...
Osa 1. Pärnu-Riia-Pärnu
Teatavasti kui miskit on 100% kindel, siis pole miski kindel. Et kõik ära rääkida alustan algusest. Kuna farmer kelle juures eelmine aasta nisu külvasin kutsus mind tagasi selleks aastaks ning kuna kallil kodumaal töölootused on nagu nad on, siis otsustasin jah öelda ning minna mõneks ajaks Austraaliassse tagasi. Nagu ikka sellistel puhkudel tavaks ostsin säästupiletid Ryanair - Airasia kombinatsioon teekonnaga Riia-London-KL-Perth.
Algus läks nagu plaanitud öine buss Riia lennujaama, lennujaamas Ryani check in ning lennukile minema. Kui lennuk oli ees ning kõik asusid peale minema, tuli uudis, et lend on tühistatud, kõik võtku kotid välja. Kuna mul Airasia lennuk läks alles õhtul, siis ma selle pärast ei pabistanud, küllap läheb järgmine lennuk. Ronisin tagasi välja ning järjekorda, kus Ryanairi putka juurde oli juba tekkinud suur saba uudishimulikest inimestest. Peagi hakkasid liikuma esimesed kõlakad, et Isalandil olevat vulkaan öösel pursanud, mistõttu lennukid ei saa liikuda. Pidasin seda miskiks lolliks naljaks, ning ei osanud sellest esialgu miskit arvata. Seisin sabas 2 tundi, kuid kuna saba kuskile ei liikunud ning mingit informatsiooni ei jagatud läbi lennujaama ruupori, siis ostsin Läti telekomilt 24 tundi wifit et uurida, mis siis toimub neti kaudu.
Kuna mul oli Aasia lend alles hilja õhtul, mõtlesin, et, äkki õnnestub ehk õhtuse lennuga Londonisse jõuda. Kuid lennujaama töötajad olid üsna kindlad, et ka see lendu ei toimu.
Stanstedi lennujaama kodulehel olid kõik muud lennud tühistatud välja arvatud AirAsia, mille juurde oli kirjutatud, et edasi lükatud.
Mõtlesin et kui AirAsia peaks lendama, siis mina küll Londoni õhtuks ei jõua. Läksin siis AirAsia kodulehele ning uurisin õhtuse lennu kohta. Proovisin ka helistada, kuid uuema versiooni Skype ei lase kõne edasi suunata kui tegu on valikutega a la et informatsiooni saamiseks vajutage 1, reservatsiooni muurmiseks vajutage 2 jne. Laadisin siis nii paar aastat vana Skype versiooni arvutisse, millega sain küll lõpuks õige liini otsa, kuid kuna liinid olid nii umbes, siis keegi ei vastanud ning tulemuseks oli suure hulga raha kulutamine Beethooveni sünfooniat kuulates telefoni toru otsas. Ainus viis tol korral AirAsiaga ühdust saada oli webchat, aga ka sealt miskit ei osatud öelda. Lõpuks tuli kinnitus kodulehele, et õhtul ühtki lendu ei toimu, mulle oli see teatav kergendus tol hetkel, see tähendas, et pilet hapuks ei läinud.
Osa 2 Riia- Pärnu-Riia-London
Ei jäänudki muud mul üle kui seljakott selga võtta ning nagu Kiir Venemaalt tagasi tulla. Õhtul olin kodus tagasi. Saatsin enne magama minekut veel AirAsiale kirja, et nad mu Perthi lendu ei tühistaks, vaid lükkaks edasi, kuna ma ju kuidagi Londonist edasi ei saa. Järgmisel hommikul tõusin üles ning asusin mõtlema, mida edasi teha. Hulka raha oli kulutatud lennupiletitele bussipiletitele kindlustusele ja muule sellisele ilma igasugu tulemuseta. Mida teha? Samas paari nädala pärast hiljem Aussi minna oleks juba liiga hilja - hooaeg käiks.
Kui Riia-Pärnu piletit bussijaamas ostsin, siis nägin et Ecolines sõidab ka Londonisse. Esialgu sellele palju tähelepanu ei pööranud, mõtlesin, et kodus broneerin Ryanairi lennu ümber ning paari päeva pärast õhuruumid on jälle avatud ning tavaelu läheb edasi. Ryanairi koduleht näitas aga, et esimene võimalus lennata Londoni Riiast oli nädala aja pärast reedel. Senini oli kõik kinni broneeritud. See oli hilja mis hilja, sest tahtsin Londonis olla esimesel võimalusel kui AirAsia lendab. Helistasin Ecolinesisse ning küsisin, kas järgmise päeva Londoni bussile on piisavalt kohti. 14 oli vastus. Mõtlesin, et see paar päeva, mis õhuruumi kinni hoitakse, saan ma kasutada selleks, et kulgeda Riiast Londoni poole. Ning pealegi oli vahepeal AirAasia kodulehel kirjas, et panevad 18ndal lisalennukid teele. Lisaks oli kirjas, et reisijatel palun mitte tulla lennujaama. Hinge tekkis kahtlus, mida teha kui lennuruum jääbki suletuks kuudeks nagu ajakirjandus ja muud maailma lõpu kuulutajad ennustasid. Saaks olema tore kultuurireis läbi kevadise Euroopa. Kui kõik mõtet peas läbi olid seeditud, siis jõudsin järeldusele, et tuleb riskida ning minna Londoni järgmine päev bussiga ning naiivselt loota, et vulkaan vaibub lennuruum avatakse varsti. Hakkasin siis bussipiletid broneerima läbi neti ning ülla ülla kõik piletid olid välja müüdud. Proovisin mitmeid kordi, ikka sama lugu. Uurisin siis muude firmade võimalusi, kuid ikka sama lugu- kõik välja müüdud. Helistasin igaks juhuks veel Ecolinesse et küsida, mis lugu on ning vastus oli kurb- välja müüdud. Järgmine buss pidi minema 5 päeva pärast. Proovisin veel veidi aja pärast ning läbi neti broneerida ning seekord näitas arvuti miskeid vabu kohti ning lubas maksmise juurde. Kuna eelmine kord hansanetiga maksta ei saanud, siis otsustasin proovida seekorda Aussi krediitkaartiga. Nagi ikka maksmise juures, mõtles kaua aega ning siis ütles, et makse ebaõnnestus panga või firma tõttu. Mõtlesin, et äkki oli põhjus WIFI ühenduses, mida ma kasutasin ning otsustasin korra veel proovida, kuid sama lugu- tagasilükatud. Igaks juhuks vaatasin seejärel oma pangakontot ning sealt oli ennäe kaks korda raha maha võetud ! Piletit mul ikka polnud. Helistasin siis panka, et aru pärida, kas on võimalik tehing tagasi keerata. „ Ei ole,” oli vastus. Helistasin siis uuesti Ecolines’isse et aru pärida- raha võetakse aga piletid ei anta. Nad vaatasid et jah ma olen broneerinud, aga raha neile saabunud veel ei ole ning ka piletid mul endiselt pole, kuna kohti pole. Lohutuseks pakkusid pileteid aga Antwerpenisse Belgias. Uurisin veidi netis, kuid see oleks liiga kulukaks ja määramatuks läinud, kuidas sealt edasi saada. Kuidagi rongiga Brüsselisse, sealt edasi Pariisi ning siis Londoni. Aga netist piletihinda 280 eurot vaadates kadus igasugune isu ära, liiga kallis oleks see kokku tulnud.
Pahandasin, et miks siis süsteem nii on ehitatud, et raha võetakse aga piletit ei anta. Ma ei tea aga keset sõnelust, miski hetk leiti, et homsele bussile on siiski üks vaba koht. Jah te olete maksnud aga, kuna raha pole meile veel üle tulnud, siis ei saa me teile seda piletit anda. Teatavasti võtab mõningase aja kuni aussi kontolt raha bussifirma kontole jõuab.
Pärast seda kui sain neilt kinnituse, raha mulle tagasi kantakse niipea kui see neile kunagi jõuab, nõustusin tegema otsese pangaülekande Eesti kontolt selle viimase pileti eest ning tõestuseks ülekande kohta saatma maksekoopia e-mailiga. Lõpuks asjad ometi liikusid ning pärast nii umber 10 telefonikõnet oli mul pilet Riia London järgmiseks päevaks olemas ning seda siis kolmekordse makse eest. Loodetavasti kunagi kui ajad jälle veidi normaaliseeruvad saab siis krediitkaartilt kaks kordavirutatud raha tagasi.
Järgmiseks oli vaja leida viis kuidagi järgmine päev Riiasse jõuda. Mõte oli kasutada sama ööbussi, mis 2 ööd tagasi, kuid nagu eeldada selleks ajaks kui ma sellele piletit osta tahtsin, oli see välja müüdud. Helistasin siis vennale kurtsin muret ning kuna Pärnu Riia on vaid 180 km, siis tagasi Riiga sain autoga.
Järgneb...
pühapäev, aprill 04, 2010
Vietnam 4- loovus liikumisel
Vietnamis on vist maailma tihedaim mootorataste kontsentratsioon. Väidetavalt pidi autodel olema peal miski maks, mis nende omamise kulukaks teeb. Seepärast kasutatakse siin mootoratast ja jalgratast igaks elujuhtumiks. Allolevatel piltidel saab siis aimu kui loovalt on võimalik seda kaherattalist oma vajaduste rahuldamiseks tööle panna.
Korviratas
Mootoratastega on võimalik transportida koeru, et neid siis hiljem kusagilt toidulaualt leida.
Siin siis näide juurvilja rollerist
Munaroller
Kanade ja kukkede roller 1
Kanade ja kukkede roller 2
Õlleroller, mis kannab ühte Kagu-Aasia populaarsemat õllemarki nimega Tiger.
Lilleroller
Telliseroller
Roller kui riisikottide transpordivahend
Kahju, et ei saanud pildistada mootoratast, mille taha oli pandud kaks siga!!
See jalgratas on kohendatud bambuse vedamiseks.
Lihtsalt kahe korviga jalgratas.
Tankla!
Ning lõppu ka veel üks pilt teerullist.
-->
Korviratas
Mootoratastega on võimalik transportida koeru, et neid siis hiljem kusagilt toidulaualt leida.
Siin siis näide juurvilja rollerist
Munaroller
Kanade ja kukkede roller 1
Kanade ja kukkede roller 2
Õlleroller, mis kannab ühte Kagu-Aasia populaarsemat õllemarki nimega Tiger.
Lilleroller
Telliseroller
Roller kui riisikottide transpordivahend
Kahju, et ei saanud pildistada mootoratast, mille taha oli pandud kaks siga!!
See jalgratas on kohendatud bambuse vedamiseks.
Lihtsalt kahe korviga jalgratas.
Tankla!
Ning lõppu ka veel üks pilt teerullist.
-->
Tellimine:
Postitused (Atom)