Elektrik

Boss otsustas osta viimasel minutil enne külvi hooaja algust trakatsi külge uue vidina, milleks on siis GPSi abil töötav automaatne rool (auto steer). Nimelt siis sirgel joonel ei tule rooli keerata, vaid seda teeb arvuti taevas asuva satelliidi abil. Operaatori hooleks jääb jälgida, et automaatne rool miski kivihunniku otsa või siis muu takistuse otsa ei sõidaks ning otsades traktor ringi keerata. Eeliseks pidi olema kokkuhoid ülekülvamise vältimise tõttu ning aborigeenide ehk siis minu ja sakslase kui vähekogenud või õigem oleks öelda kogenematute elu lihtsamaks tegemine. Aga see selleks. Kui kogu $30k maksev komplekt kohale jõudis, otsustas ta selle high-tech süsteemi installeerimise müüja tehnilise esindaja hooleks jätta. Arusaadav.
Eile siis see vana saabus ning jutt kuidas ta neid seadmeid enne oli paigaldanud, jättis pädeva tehnikainimese mulje. Lubas süsteemi tööle panna paari tunniga ning olla läinud lõuna ajaks, sest lõunat ta kaasa ei võtnud. Kuid kui aeg oli jutult tegudele minna, hakkas toimuma kummalisi asju. Kuna uus süsteem on integreerib endas nii radio, GPSi kui ka auto steeri kontrolleri, siis oli vaja natuke vanu juhtmeid lahti harutada ja uute pistikutega ühendada-tinutada. Kuid kui juhtmeskeem ette sai anda talle, vaatas ta seda kui Hiina imet. Ok see selleks, sakslane näitas, siis talle ära mis juhtmed tuleb kokku ühendada ning tema siis ühendas, ilma et ta oleks üldse süvenenud mida ta kokku tinutab.
Järgmise asjana oli vaja uued pistikud õigetesse pesadesse panna, see võttis tal nii palju aega, kuigi tal oli detailsed instruktsioonid ees ning ka selle tegi sakslane talle ära. Kuna miskipärast puudus komplektis maandus, oli vaja ühte kaablijuppi, mida massiks panna, ka seda sellel elektrikul polnud, kuna installeerimine toimus põllu ääres, siis polnud ka meil seda võtta. Lõpks leidsin siis traktori hooldusmanuaali, mis rippus kaabli küljes kindasahtlis. Sai siis see kaabel ohverdada ning kasutada maanduskaablina. Kui kaablid veetud olid, võis süsteemi siis katsetama hakata, kuid nagu eelnevast eeldada võis, süsteem tööle ei hakanud, ei võtnud isegi voolu sisse. Tuli välja, et vool oli välja lülitatud. Ülemusel hakkas asi vaikselt üle viskama ning ta otsustas meid minema saata põllule kive koristama.
Kui tagasi tulin, küsisin bossult irvet kinni pidades kuidas installeerimine kulgeb. Boss vaatas teravalt ning sarkstiliselt silma ning ütles “Hästi”. See “hästi” oli muidugi kõige hädisem “hästi” mida ma olen kuulnud, sest asja polnud kuhugile liikunud sellest hetkest kui me lahkusime. Nimelt oli “elektrik”järgmiste naljadega hakkama saanud.
Väidetavalt oli otse akult tulev juhe ja süütelt tulev juhe vahetuses olnud, kuid kui ta seda avastas, siis ei kasutanud ta miskit testrit, vaid lihtsalt pani kaks kaablit kokku ning vaatas kas miskit säde nende vahele tekib. Väga tervistav kogu elektroonikale! Huvitav kas ta ka kodus pistikupesa ka niimoodi testib!
Õnneks oli juhtmetel kaitse vahel ning suurim kahju jäi olemata. Kuid samal ajal kui ta “testis” rippus kogu süsteem paari juhtme küljes õhus nii, et kui maha oleks kukkunud, oleks 30 000 Au dollarit tükideks lennanud. Õnneks seda ei juhtunud.
Kui ülemus nägi et asjast asja ei saa, siis tegi ta kõne, kellegile ning kõne mõte oli, et see “spetsialist” teab elektrist vähem kui mina ja see mõte teeb mind äravaks kui ta mu trakrori kallal on.
Päev lõppedes teise kõne sisu oli, et see “spetsialist” oli hullem kui eestlane ja sakslane kokku!
Mida kokkuvõtteks öelda tahan, et kui keegi algul suure suuga pädevat mängib, ei tähenda, et ta veel pädev on.