6-7.02.07

Täna käisin korraks rannas, kuna polnud ennast korralikult kreemitanud, siis eriti seal eriri ei olnud (ikkagi hele põhjamaalase nahk ju). Sai hakata uurima ka töö asju, sest linnas elades kulub raha üsna kiiresti. Küll mitte suuured asjad kuid 5 taala siia ja 5 sinna ning nii ta läheb.

Hostel on minu silmis ikka paras peldik kuigi koristatakse iga päev. Ainsad asjad, mis on heas seisukorras, on toalet ja dušš. Kõik muu on kuidagi räämas ja tolmune. Aga õnneks siinseid tüütusi bedbuggse ei ole. Ei anna eriti võrrelda TTÜ academic hosteliga.

Inimesed kes siin elavad tunduvad olevat enamused suhtumisega easy-going üks päev korraga. Ilmselt on see ka loomulik, sest kui aastaläbi on soe, siis polegi vajadust kogu aeg põdeda. Üldse see on vist selline mujal üldlevinud elutava, sest siis hostellis on ka palju britte ja sakslasi.

Eks vaatab kas olen ise ka tagasitulles selline;). Pärast Normat, kus tegemist ootavaid töid oli väga palju, on selline vaheldus päris värskendav.

Neljandaks toanaabriks tuli täna itallanna Francesca Milaanost. Erinevalt minust, kes tuli aussi selleks, et teha tööd ning saadud raha eest maad uurida, on tema missioon austraalias reisida ning tööd teevad vanemad ta eest.

Millest veel? Ahjaa millised tüdrukud siin on. Ei kommentaari oleks esimene kokkuvõtte. Palju on sellised tünnijaid, vähemalt siin kesklinnas, kus ma praegu olen. Tea kas süüdi on Doonaldi Mäk või Näljane Jaan (Hungry jack- kohalik Mäk), aga sellist rasva näol vabastatavat energiat on igatahes kuhjaga (soojaga energiat ei kulu järelikult see talletub liigsete kilodena).

Kuidas keelega hakkama saan? Mhm nii ja naa. Omad asjad saan ma aetud kuid kui õllelaua taga jutu ajada siis läeb raskeks, sest nagu igal pool, on ka siin selline släng millest aru saamiseks pead keelt ikka valdama. Ok kribatud (eesti släng)

küll juba ning kui miskit uut siin juhtub, siis annan ka blogis sellest teada.